Pluto suur süda valitseb kääbusplaneedi tuuli
Kääbusplaneet Pluto pinnal ilutsev suur valge südamekujuline jääväli, millest tegi mõne aasta tagusel möödalennul kauneid pilte NASA kosmosesond New Horizons, mängib Pluto ilmastiku kujundamisel tähtsat osa.
New Horizonsi kogutud andmeid ilmamudeliga töödelnud teadlased väidavad, et Pluto süda, ametliku nimega Tombaugh' piirkond tekitab suuri tuuli. Sellesse piirkonda on koondunud suur osa Plutol leiduvast lämmastikust.
Piirkonna läänepoolne osa, Sputniku tasandik on tuhat kilomeetrit lai. Seda katab kolme kilomeetri paksune lämmastikujää kiht. Teine südamepool on kõrgmaa, kus leidub suuri lämmastikujää liustikke.
Päevasel ajal soojendab päike jääpinda ja mingi hulk tahket lämmastikujääd sublimeerub gaasiliseks lämmastikuks ja kerkib üles atmosfääri.
Pluto atmosfäär on Maa omast palju õhem, lisalämmastik ajab õhumassid kergesti liikvele. Nii see tuul tõusebki.
Neis Pluto paigus aga, kus parajasti on öö ja jahe, kondenseerub atmosfäärilämmastikku jääks tagasi, kattes maa härmatisega. Seegi nähtus tekitab omakorda tuult.
Mudel näitas, et umbes nelja kilomeetri kõrgusel puhub Plutol valdavalt idatuul. See on üsna ootamatu, sest nii on tuule suund vastupidine Pluto pöörlemissuunaga, mis on Päikesesüsteemis väga haruldane nähtus. Vahest ainult Neptuuni kaaslasel Tritonil võime kohata samasugust erandit.
Pluto tuul kujundab arvatavasti ka kääbusplaneedi pinda ümber. Teadlased oletavad, et Sputniku tasandikust lääne pool näha olevad tumedad vöödid on tekkinud tuuleerosiooni tulemusel.
Uuringu on teinud teadlasrühm eesotsas Tanguy Bertrandiga NASA Amesi teaduskeskusest. Nad kirjutavad sellest ajakirjas Journal of Geophysical Research.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa