"Meil on terve kosmoselaev. Meil õnnestus kõige kaugem möödalend ja oleme valmis Ultima Thule teadusteabe vastuvõtmiseks, mis aitab mõista Päikesesüsteemi päritolu," teatas Alice Bowman, New Horizonsi missiooni juht.

Sond möödus Neptuuni-tagusest objektist ligikaudu 3500 kilomeetri kauguselt. Möödalennu vältel tegi eelnevalt Pluutot uurinud uurimisaparaat kehast sadu fotosid. Samuti mõõtis see objekti ümbritseva keskkonna omadusi. Maad ja Ultima Thulet lahutava vahemaa tõttu said teadlased teada alles kümme tundi hiljem, et kosmoseaparaat jäi möödalennul tõesti ühte tükki

Eelnevate nädalate vältel tehtud vaatluste käigus ei jäänud astronoomidele midagi silmatorkavalt ohtlikku. Ent ka paarikümne kilomeetrise läbimõõduga Ultima Thule paistis tehtud piltidel mõnekümnest pikslist koosneva udukoguna. Möödalennu ajal ulatus New Horizonsi kiirus üle 50 000 km/h, misläbi oleks kokkupõrkel vabanenud energia tõttu piisanud sondi rivist välja löömiseks isegi riisitera suurusest kivi- või jäätükist.

Esimene möödalennu järel sondi New Horizons poolt Maalt kehast 2014 MU69 tehtud foto. Autor: NASA/SWRi

Midagi taolist siiski ei juhtunud. Selle asemel said NASA teadlased Eesti aja järgi kella 17.30 paiku teatada, et püüdsid Madridis asuva raadiovastuvõtjaga kinni aparaadi terveks jäämisele viitava signaali.

Esimest Ultima Thulest tehtud fotot on oodata Eesti aja järgi kolmapäeval kella 4.00 paiku. Kogu möödalennu käigus kogutud andmestiku Maale saatmiseks kulub sondi kauguse tõttu pea 20 kuud. Maksimaalne andmevahetuskiirus jääb all 1000 bit/s.NASA teadlased rõõmustavad kordaläinud möödalennu üle. Autor: NASA

Ultima Thule avastati 26. juulil 2014 Hubble'i teleskoobiga. Pikliku keha läbimõõt on paarkümmend kilomeetrit ja sel kulub Päikese ümber tiiru tegemiseks 298 aastat.

New Horizons saadeti esmalt Pluuto suunas teele 2006. aastal. Hinnanguliselt jätkub komoseaparaadil kütust veel ühe objekti külastamiseks. Sondi mõõte- ja sideseadmed töötavad plutooniumpatarei toel ennustuste kohaselt aastani 2030.