NASA sond möödub uue aasta esimese päeva hommikul Ultima Thulest ({{commentsTotal}})

{{1545907740000 | amCalendar}}
Foto: Johns Hopkins University Applied Physics Laboratory

Päikesesüsteemi äärealasid ja Pluutot uurinud sond New Horizons möödub 1. jaanuari hommikul kella 7.30 paiku Neptuuni-tagusest objektist 2014 MU69. Ultima Thulest saab sellega kõige kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha, mida inimkond külastanud.

Keha on sedavõrd väike ja tuhm, et selle kohta pole kuigi palju teada isegi neli aastat pärast selle avastamist. Seni teleskoopide ja sondi tehtud piltide põhjal on keha äärmiselt ebakorrapärase kujuga. Ultima Thule läbimõõt on 20–35 kilomeetrit ehk see on umbes kümme korda suurem, kui 2014. aastal kuulsust kogunud komeedil 67P/Tšurjumov-Gerassimenko.

Sondi juhtiva töörühma sõnul on samas veel vara öelda, kas tegu on sarnaselt kahest väiksemast kehast kokku kleepunud objektiga, kahe teineteise ümber tiirleva kehaga või millegi muuga.

Samuti on ebaselge, kuidas 2014 MU69 omal ajal tekkis. Kuna keha tiirleb aga Päikesest enam kui 49 korda kaugemal kui Maa, loodavad astronoomid täiendavate vaatluste toel saada uut infot Päikesesüsteemi tekkeloo kohta tervikuna.

Lähimas punktis peaks lahutama Ultima Thulet sondist vaid 3500 kilomeetrit. Autor: Johns Hopkins University Applied Physics Laboratory

New Horizons möödub kava kohaselt Ultima Thulest ligikaudu 3500 kilomeetri kauguselt Eesti aja järgi kell 7.33. Sondi saatusest saavad astronoomid Maad ja Ultima Thulet lahutava vahemaa tõttu aimu alles kuus tundi hiljem. Kauguse tõttu pole võimalik edastada korraga ka väga palju infot. Seetõttu on esimesed taevakehast tehtud lähifotod madala lahutusvõimega ja must-valged.

Möödalennu ajal tehtavad värvifotod ja teistel lainepikkustel tehtavad ülesvõtted jäädvustuvad koos kohalikust elektri- ja magneväljast ning tolmu kontsentratsioonist ülevaate andvate andmetega sondi andmepankadesse. Maani jõuavad need järgnevatel kuudel. Pluuto möödalennu ajal kogutud andmete Maale läkitamiseks kulus enam kui 1,5 aastat.

Ultima Thule on suhteliselt tuhm. Autor: Johns Hopkins University Applied Physics Laboratory

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: