Avastusest andis Ameerika Geofüüsika Liidu konverentsil teada New Horizonsi teadusjuht Alan Stern, kes oli läinud suvel koos kolleegidega vaadelnud MU69 üleminekuid taustale jäänud tähtede eest. Selle järgi, kuidas neil üleminekuil ehk okultatsioonidel tähtede valgus muutus, said teadlased teha järeldusi ka MU69 kuju, koostise ja orbiidi kohta.

Kuju poolest võib see seejuures olla samasugune kahest kamakast koosnev keha, nagu tuntud komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko, mille juures käis lähivaatlusi tegemas Euroopa kosmoseagentuuri sond Rosetta. Kui sellel selline kuju on, siis on see arvutuste järgi 15–20 kilomeetrit pikk. Kui see osutub aga pigem ümaraks nagu tavalised asteroidid, siis on selle läbimõõt umbes 30 kilomeetrit.

Vaikse ookeani kohal lennanud lennuki pardalt tehtud okultatsioonvaatlusel tuli ilmseks märke, et MU69 ümber võib tiirelda vähemalt üks looduslik kaaslane ehk kuu. Veel ilmsemaks said need märgid, kui arvesse võeti ka Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobiga Gaia saadud vaatlusandmeid.

Kuu olemasolu on hea ette teada, sest nüüd saab NASA kujundada New Horizonsi teekonna selliseks, et lisaks MU69 endale, saaks teha häid ülesvõtteid ka ta kaaslasest, aga samuti selleks, et New Horizons puhtalt teadmatusest kuuga kokku ei põrkaks.

New Horizonsi möödalend MU69-st on kavandatud 2019. aasta 1. jaanuarile.