Ultima Thule näeb välja nagu lumememm
NASA kosmosesond New Horizons on saatnud Maale veel selgemaid pilte kaugest taevakehast Ultima Thulest, millelt on näha, et Ultima Thule meenutab kujult justkui lumememme. Mitte küll traditsioonilist, kolme pallilist lumememme, aga kahepallilist.
Piltidelt on selgelt näha taevakeha kahe osise, niinimetatud palli terav kokkupuutejoon. Üks pall on teisest läbimõõdult umbes kaks korda suurem.
Kui eilses uudises võrreldi Ultima Thule arvatavat kuju maapähklikaunaga ja NASA astronoomid eesotsas New Horizonsi tiimijuhi Alan Sterniga keeglikurikaga, siis nüüd, selgete piltide saabumise järel võib öelda, et võrdlus lumememmega on üleüldine konsensus.
Muidugi ei ole Ultima Thulel porgandist nina ega söest silmi ja nööpe, see olekski juba liiast. Aga ta arvatakse koosnevat suurel määral just jääst, seega põhimõtteliselt samast materjalist nagu lumememmedki. Kuid palju on ta koostises ka kivist materjali. Piltidelt paistab nüüd üsna selgesti ka Ultima Thule värvitoon: ta on enamvähem tumepunase telliskivi värvi.
Teadlaste sõnul on taevakeha kaks ümmargust osist tekkinud miljardeid aastaid tagasi väikeste jäiste kamakate ühinemisel, seejärel aga hakanud teineteise ümber tiirlema, aegamööda üha lähenenud, kuni lõpuks kokku puutunud ja ühte liitunud.
Teadlased aimavad piltidelt ka künkaid ja mäeahelikke, aga nende kohta ei saa midagi kindlat öelda enne, kui Maale on jõudnud veelgi teravamaid pilte.
Pikisuunas umbes 32 kilomeetri pikkune Ultima Thule on Maakerast 1,6 miljardi kilomeetri kaugusel, kaugemal kui ükski planeet ja kaugemal kui kääbusplaneet Pluuto, millest New Horizons möödus mõne aasta eest.
Oma nime on Ultima Thule saanud müütiliselt maailma äärel asunud saarelt, mis Lennart Meri järgi olnuvat Saaremaa, kuhu pärimuse järgi heitnuvat Päike magama, tekitades otse koolimaja kõrvale Kaali meteoriidkraatrid.
New Horizons aga jätkab oma retke juba teisel pool Ultima Thulet, kuid tõenäoliselt ei lasta tal veel lennelda priiks, sest kütust on sel veel 11 kilogrammi järel ja NASA loodab leida veel mõne kauge taevakeha, mida ta uurima suunata.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa