"Olime oma esimeste tomatite üle väga uhked. Need polnud küll kõige suuremad, aga nägid head välja ja see oli alles meie teine katse. Sama uhked olime esimese kuuredise üle. Oli suur kiusatus see kohe suhu pista, aga siis hakkasin mõtlema pinnases leiduvate raskemetallide peale," meenutas uurimuse juhtivautor Wieger Wamelink ERR Novaatorile antud intervjuus.

Paljulubavatele tulemustele vaatamata manitses eksobioloog nende tõlgendamisel ettevaatlikkusele. "NASA pinnasejäljendused kattuvad Kuu ja Marsi pinnase koostisega vähemalt 95 protsendi ulatuses, kuid vahe on oluline. Taimede seisukohalt võib olla tähtis isegi ühe või 0,1 protsendi suurune erinevus," selgitas Wamelink.

Näiteks ei leidunud kunstlikus Marsi pinnases perkloraate. Värskete uuringute põhjal moodustavad elusolenditele mürgised klooriühendid sellest 0,4–0,6 protsenti. Enne kohapeal kogutud proovide põhjalikumat uurimist võib tulla ette teisigi ebameeldivaid üllatusi.

Eksobioloog märkis, et vähemalt taimede jaoks on lahendus olemas. "See pole ainult teoreetiline. Maal elab perkloraate hapnikuks ja kloraatideks lagundada suutvaid baktereid. Kloriide sisaldavas pinnases saab juba taimi kasvatada ja need enne nende inimestele söötmist läbi loputada," laiendas Wamelink. Teisisõnu panustab ta inimeste leidlikkusele.

Kuu pinnases leidub seevastu mitmeid raskemetalle nagu arseeni ja pliid. "Taimede jaoks pole see halb uudis, kuid võib inimesed kõhedaks teha. Õnneks leidsime, et raskemetallide liikuvus on kasvatud viljadesse jõudmiseks liiga väike," sõnas Wamelink.

Kokku suutsid kasvatada teadlased Kuu ja Marsi pinnases kümmet põllukultuuri, sh herneid, kinoad, murulauku, porrut, põld-võõrkapsast, redist, rukist, salatkressi, spinatit ja tomateid. Seejuures kasvasid need oluliselt paremini Marsi pinnast jäljendavas segus. Veelgi rohkem aitas kasvatada saagikust kunstpinnasesse osaliselt lagunenud orgaanilise aine segamine. Katsetes moodustas selle mass pinnasest kümme protsenti.

Tegu pole siiski päris pettusega. Orgaanilist ainet leiduks pinnases ka pärast mitme saagi koristamist. Wamelinki sõnul tuli orgaanika kasuks kolmel põhjusel. Pinnases leidub loomulikult kõiki taimedel olulisi toitaineid peale lämmastiku. "Orgaanilises aines on see kergesti omastataval kujul olemas. Pinnasejäljendused tõrjuvad ka vett, mistõttu aitab orgaaniline aine seda vähegi kinni hoida. Viimaks tekib Kuu pinnases pärast selle kastmist vaba alumiiniumi, mis on taimedel mürgine," laiendas eksobioloog.

Alles ilmuvas uurimuses näitab Wamelink kolleegidega, et vaatamata eksootilise kasvupinnasele sisaldasid need mullas kasvanud köögiviljadega sama palju eluks tarvilikke toitaineid ja teisi ühendeid. "Mass-spektromeetriga mõõtmisi teinud kolleegid olid väga pettunud. Nad määrasid üle 500 molekuli suhtelise sisalduse ja nad ei suutnud leida Marsi ja Maa tomatite vahel ühtegi erinevust," viitas eksobioloog. Lisaks samasugusele maitsele tähendab see, et kasvuhooned ei pea olema teisel planeedil suuremad.

Järgmise sammuna plaanib töörühm uurida, kuidas kasutada taimede väetamiseks kõige tõhusamalt ja tõhusamalt kosmonautide uriini ning rooja. Vastavateks katseteks lubade hankimine osutus erakordselt keerukaks. "Minu vanaisa võis küll kevadel kuivkäimlast pangiga aiamaale väetist viia ja elada enam kui 90-aastaseks, kuid seadusandluse tõttu pole see enam normaalne. Nakkusohu tõttu on see ka vähemalt osaliselt põhjendatud," tõdes Wamelink.

Mis sai aga projekti käigus kasvatatud tomatitest, redistest ja salatist? "Kui lõpuks nende ohutuses veendusime, korraldasime meid ühisrahastusplatvormil rahastatud toetajatele esimese Marsi pidusöögi. See oli päris nauditav eine," meenutas Wamelink.

Uurimus ilmus ajakirjas Open Agriculture.