Hope sööstis punase planeedi orbiidile, et uurida sealt Marsi atmosfääri ja kliimat. Kui kosmoselaeva kõik süsteemid endiselt töötavad, pääseb AÜE eksklusiivsesse klubisse, mille liikmed on saatnud uurimisaparaadi edukalt Marsile. Seni kuulusid sinna USA, Nõukogude Liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja India.

Orbiidile sisenemiseks lõõmasid kosmoselaeva tõukurid pool tundi. See oli vajalik, et laeva kiirus väheneks enam kui 100 000 km/h kiiruseni 18 000 km/h, nii et sond jääks Marsi raskusvälja. 

Paari järgmise kuu jooksul tõstetakse Hope aeglaselt elliptilisele uurimisorbiidile, mis jääb Marsi pinnast 20 000 kuni 43 000 kilomeetri kõrgusele. Võrdluseks laskub enamik Marssi uurivaid laevu madalamale, et kaardistada päevasel ajal planeedi pinnakonarusi. Hope'i orbiit võimaldab seevastu kaardistada Marssi laiemas planeediüleses vaates ja jälgida muutusi ööpäev läbi.

Kosmoselaev kannab endas kolme uurimisseadet: infrapuna- ja ultravioletkiirguse spektromeetreid ning digikaamerat. Viimane jäädvustab liivatormide teket ja arengut ning atmosfääri reaktsiooni kosmilistele ilmamuutustele, näiteks päikesetormidele. Kosmoselaeva kogutud andmed heidavad valgust ka sellele, kuidas molekulaarne vesinik ja hapnik atmosfääri alumistest kihtidest kosmosesse pageb. Nii saab selgemaks, kuidas Marss kunagi oma pinnaveest ja seeläbi elukõlbulikkusest ilma jäi.

AÜE loodab, et nende Marsi-missioon innustab Araabia noori valima teadlaskarjääri. Abu Dhabis asuva New Yorgi Ülikooli astrofüüsik Dimitra Atri sõnul on Hope'i teekond piirkonna meedias juba suurt elevust tekitanud.

Veebruari keskpaigas peaks Marsile jõudma teinegi debütant: Hiina Tianwen-1, mis viib Marsile orbiidile satelliidi, maanduri ja kulguri. NASA marsikulgur Perseverance alustab aga 18. veebruaril Jezero kraatrist pinnaproovide kogumist.