Teadlased avastasid Marsi niinimetatud Chandleri võbeluse, olles läbi uurinud ligi paarikümne aasta jooksul Marsi ümber tiirutanud tehiskaaslaste kogutud andmeid.

Chandleri võbelus esineb ka Maal. Marss on aga esimene muu planeet, millel see nähtus on avastatud.

Marsi Chandleri võbeluse gravitatsiooniline mõju nihutab NASA tehiskaaslaste Mars Odyssey ja Mars Reconnaissance Orbiter tiirlemisradu õige natuke siia-sinna.

Et mõju välja tuleks, tuli mõõtmisi teha pikka aega ja ülimalt täpselt. Mõju on nimelt väga nõrk ja vaevumärgatav.

Marsi pöörlemistelje otsad liiguvad Marsi pinnal telje keskmisest asendist ainult umbes kümne sentimeetri võrra eemale. Seda on veel vähem kui Maakeral, kus Chandleri võbelus küünib kolme kuni kuue meetrini.

Chandleri võbelus on perioodiline. Marsil on periood umbes 207 päeva Maakera 433 päeva vastu.

Teoreetiliselt peaks võbelus ajapikku sumbuma, kuid Maa puhul aeglustavad sumbumist merevee ja atmosfääri rõhu muutused.

Teadlased ei oska kindlalt öelda, miks Chandleri võbelus ka Marsil tänapäeval veel niigi suur on, aga põhjuseks võivad sealgi olla atmosfääri rõhu muutused.

Asja uurinud Ameerika–Belgia teadlasrühma juhtis Alex Konopliv California Tehnikainstituudist.

Nad kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et Marsi Chandleri võbeluse põhjal saaks teha järeldusi planeedi siseehituse kohta.

Võbelusele avaldavad mõju Marsi koore all asetseva vahevöökihi omadused, eelkõige selle kihi deformeeruvus. Selle põhjal omakorda võiks üht-teist põhjendatult arvata vahevöö kivimite temperatuuri ja koostise kohta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25