Päev pärast Araabia Ühendemiraatide esimese Marsi-missiooni edukat algust ühines ka Hiina nende riikide klubiga, kes on saatnud oma kosmoselaeva edukalt punasele planeedile. Tianwen-1, mis tähendab "Küsimusi Taevale", koosneb orbiiterist ja kulgurist, vahendab BBC News.

Insenerid ootavad nüüd õiget hetke, et ratastega robot laevast Marsi pinnale toimetada. Oodatavasti leiab see aset kas mais või juunis.

Hiina kulguri Marsi orbiidile jõudmine on j Hiina kosmoseprogrammi järjekordne verstapost. Alles detsembris teatas  Hiina, et selle uurimisaparaat Chang'e-5 tõi Maale Kuu kivimi- ja pinnaseproove.

Tianwen-1-e missioon tõotab kujuneda vähemalt sama keeruliseks. Juulis saadeti Wenchangi kosmosejaamast teele viis tonni kaaluv kosmoselaev, mis koosneb orbiiterist ja kulgurist. Punase planeedini jõudmiseks läbis see kosmoses pea pool miljardit kilomeetrit.

Marsi orbiidile sisenemiseks pidi töötama tõukur 14 minutit. Kogu manööver kulges automatiseeritult, sest raadioside teel pole reaalajas käskluste andmine võimalik. Praegu lahutab Maad Marsist 190 miljonit kilomeetrit, mille läbimiseks kulub raadiolainetel 11 minutit. Manöövri tulemusel jõudis Tianwen-1 ellipsikujulisele orbiidile, mis jääb Marsi pinnast 400 kuni 180 000 kilomeetri kõrgusele. Missiooni edenedes plaanitakse orbiidi apogeed langetada, mis muudab orbiiti ümaramaks.

Kui Araabia Ühendemiraadid näitasid oma kosmoselaeva orbiidile jõudmist teleülekandes, siis Hiina otsustas teatada oma edust alles pärast sündmuse toimumist. Ametliku ülekande puudumisele vaatamata sai kohe selgeks, et kõik kulgeb plaanipäraselt. Nimelt kuulasid raadioamatöörid Tianwen-1 signaale terve aja pealt. Idee poolest jälgib Hiina strateegiat, mille töötasid välja ameeriklased oma 1970. aastate edukate Vikingi missioonide käigus. Strateegia põhimõte ongi esmalt laev orbiidile saata ja alles siis kulgur sealt pinnale langetada.

Ehkki enne kulguri maandamist teeb Hiina ilmselt Marsi pinna kohta veidi luuret, eelistavad nad eeskätt Utopia basseini konarusteta avarusi Marsi ekvaatorist veidi põhja pool. Veel nimetu kulgur ise meenutab väliselt suuresti NASA 2000. aastate kulgureid Spiritit ja Opportunityt. Kulguri mass on umbes 240 kilogrammi ja see ammutab energiat neljast päikesepaneelist.

Kulguri pika masti küljes on pildistamiseks ja navigeerimiseks kaamerad. Samuti on kulgur varustatud veel viie mõõteriistaga Marsi kivimite hindamiseks ja võimaliku jää ledimiseks. Seadme tõmbenumber on maapinda läbistav radar, mis peaks kaardistama ka kümnete meetrite sügavused kivimikihid.

Pinnakulgur teeb aga vaid poole tööst. Kulgurit karjatav Hiina orbiiter uudistab samuti punast planeeti seitsme distantsilt töötava mõõtevahendiga. Nagu teisedki satelliidid, kaardistab see Marsi atmosfääri ülaosa omadusi ja planeedi pinnavorme.

Tianwen-1 on üks kolmest missioonist, mis tänavu veebruaris Marsile jõuavad. Sel nädalal jõudis edukalt orbiidile Araabia Ühendemiraatide kosmoselaev Hope. Tuleval nädalal üritab NASA saata Marsi pinnale oma kulguri.