Sebastian Emanuel Lauro Roomast Roma Tre Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-orbiteri Mars Express pardalt madala sagedusega radari abil kogutud andmeid Marsi lõunapooluse lähedaste alade kohta.

Mõne aasta taguse uuringuga võrreldes laiendasid nad vaatevälja mõnesaja kilomeetri võrra.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Nature Astronomy, et varem leitud kahe-kolmekümne kilomeetrise läbimõõduga pinnaaluse soolaveejärve olemasolu on saanud varasemast tugevamat kinnitust.

Kuid veelgi enam, ümbruskonnas leidub veel vähemalt kolm mitmesuguse suurusega, kuid esmaavastatust väiksemat pinnaalust soolaveejärve. Järved paiknevad umbes kahe Eesti suurusel alal umbes pooleteise kilomeetri sügavusel.

Mars Express on aastail 2010 kuni 2019 teinud piirkonnast enam kui sada radarmõõtmist. Samalaadsete radaruuringutega on avastatud pinnaaluseid järvi ka maakera polaaraladelt Antarktikast ja Kanadast. Et Marsi pinnaaluste järvede vesi tundub olevat üsna soolane, on see suurest külmast hoolimata vedelas olekus.

Loomulikult sugeneb siinkohal mõte, et kui need järved seal Marsi pinna all tõepoolest olemas on, siis võib-olla elutseb neis ka mõni soolalembene mikroob.

Neli miljardit aastat tagasi oli Marss soe ja vesine planeet, umbes nagu Maa. Kuid need ajad on ammu möödas. Kas Marsil on kunagi kedagi elanud või on seal mõni elanik ka tänaseni, see on endist viisi põnev küsimus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.