Kui Marss veel noor oli, voolasid ta pinnal jõed ja vedelesid järved. Võib oletada, et jõgedes ja järvedes võis elada isegi väikesi algelisi olendeid, nii nagu samal ajal ka Maa peal. Kui aga Marsi atmosfäär ajapikku hõrenes, aurasid veekogud ära ja Marsist sai kõrbeplaneet.

Üldiselt on arvatud, et veekogud kadusid Marsilt umbes kolm miljardit aastat tagasi. Kuid Ellen Leask ja Bethany Ehlmann California Tehnikainstituudist väidavad orbiidilt pildistatu põhjal, et vett leidus Marsi pinnal veel kaks ja pool, aga võib-olla isegi ainult kaks miljardit aastat tagasi.

Nad uurisid Marsi lõunapoolkera kõrgendikke. Sealsel pinnal leidub rohkesti soola, mis on sinna jäänud pärast veekogude ära auramist.

Meteoriidikraatrite arvukuse järgi lähikonnas hindasid teadlased soolalademete iga. Hindamismeetod põhineb tõigal, et mida vähem kraatreid mingis paigas on, seda hiljutisemal ajal on sealne maastik geoloogiliselt välja kujunenud.

Nüüd kirjutavadki Leask ja Ehlmann ajakirjas AGU Advances, et sool on pinnale ladestunud kaks kuni kaks ja pool miljardit aastat tagasi.

Soolalademed avastati 14 aasta eest NASA orbiteri Mars Odyssey pardalt tehtud vaatluste põhjal. Samuti NASAle kuuluva Mars Reconnaissance Orbiteri täpsemad instrumendid on võimaldanud neid lademeid veelgi paremini edasi uurida.

Kas aga soolasel pinnal ka kunagise elu otsesemaid märke võiks olla, seda ei ole seni veel orbiidile kätte paistnud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.