Kuigi inimkonnale on omaette katsumus üleüldse Marsile jõuda, tuleb mõelda sellelegi, kuidas kord pärale jõudes seal elada. Jätkusuutliku asutamise võti peitub suuresti kohapealses maaviljeluses, vahendab ScienceAlert.

Kes on näinud filmi "Marslane", mäletab ehk Matt Damoni püüdlustest, et punase planeedi pind võiks teoorias vilja kanda. Sama võimalust toetavad ka NASA senised katsed.

Ehkki võimalus on olemas, poleks ettevõtmine siiski lihtne. Ühest küljest napib Marsi liivas ja tolmus orgaanilist ainet ning taimekasvu toetavaid mikroobe. Teisest küljest sisaldab planeedi pinnas nii palju soolasid ja mineraale, et enamikul taimedel oleks seal raske ellu jääda.

Nüüd pakuvad USA teadlased välja võimaliku lahenduse: hariliku lutserni. Teadlaste sõnul suudaks söödataim lutsern ellu jääda ka Marsi vulkaanilises pinnases. Kord juba kasvatatud lutserni saaks siis kasutada naeriste, rediste ja lehtsalati kasvatamisel väetisena.

Uuringu autorid kirjutavad, et Marsi toitainevaene pinnas ja soolane vesi ei sobi otseselt toidutaimede paljundamiseks. Niisiis on nende sõnul pikematele missioonidele mõeldes esmatähtis leida strateegiad, mis suurendaks Marsi pinnase toitainesisaldust ja vähendaks sealse vee soolsust.

Kapsast ja kaali

Varasemad uuringud viitavad, et ilma lisatoitaineteta jääksid taimed Marsi pinnases ehk regoliidis tõsiselt hätta. Siin tulebki appi lutsern.

Marsi regoliidist täpset koopiat luua on omaette kunsttükk. Sellegipoolest andsid uurijad oma parima, enne kui sinna prooviks erinevaid seemneid külvasid. Katse näitas, et harilik lutsern kasvas Marsi pinnases sama edukalt kui Maa mullas. Pealegi ei vajanud taim selleks mingit lisaväetist.

Seejärel tegid autorid oma Marsi regoliidi simulatsiooniga katse, kus lisasid sinna väetiseks lutserni. Nüüd õnnestus neil edukalt kasvatada kaalikaid, rediseid ja lehtsalatit. Kõik kolm taime ei vaja kuigi palju vett ega hoolitsust ja kasvavad kiiresti.

Tulemusel on siiski oma konks: vaja läks magedat vett. Töörühm tegi veel erinevaid katseid ja leidis, et õige töötluse järel sobiks selleks ka Marsi enda vesi. Kui soolasesse vette lisada teatud merebaktereid ja filtreerida seda siis läbi vulkaanilise kivimi, oleks tulemus taimede kastmiseks sobiv.

Autorid kirjutavad, et lisades Marsi pinnasele bioväetist ja veele mikroobe, leidsidki nad esimest korda võimaluse punasel planeedil taimede kasvu toetada.

Terve rida küsimusi on siiski veel vastuseta. Neist olulisim on küsitavus, kui täpselt suudavad teadlased Maal jäljendada tegelikku Marsi pinnast. On täiesti võimalik, et kui inimkond kord punasele planeedile jõuab, pole selle regoliit üldse selline, nagu arvatud.

Ühtlasi puudusid simuleeritud pinnases mõned perkloorhappe soolad, mis tuleks Marsi pinnasest magedaks muudetud veega kuidagi välja uhtuda.

Sellegipoolest pakub uus uuring teadlastele ja astronautidele mõttekohti edasiseks tööks. Samuti on uuringus pakutud lahendusi kerge rakendada ja juhtida. Võrreldes tohutute külmikutäite toidu vedamisega Maalt Marsile oleks kohapeal lutserni väetiseks kasvatada odavam.

Teadustöö ilmus ajakirjas PLOS One.