Planetaarse magnetvälja puudumine on üks võimalikke takistusi inimasustuse rajamisel Marsile.

Meil Maal tõrjub magnetväli päikesetuule suure energiaga osakesi, nii et enamik neist ei jõua maapinna lähedale elusolendeid kahjustama.

Tulevased Marsi elanikud saaksid küll kasutusele võtta isiklikke ja kohalikke kaitsemeetmeid, kuid need tooksid kaasa tülikaid piiranguid.

Rühm Briti ja Ameerika teadlasi eesotsas Ruth Bamfordiga Oxfordi lähistelt Rutherfordi–Appletoni Laboriatooriumist vaeb nüüd ajakirjas Acta Astronautica võimalusi tehisliku magnetvälja loomiseks Marsile.

Üks kaalutav võimalus on käivitada või taaskäivitada Marsi sisemine dünamo ehk lükata planeedi põues voolama sularaud. Just see mehhanism tekitab magnetvälja meie planeedile.

See lahendus oleks aga tehniliselt raskesti teostatav ja ülimalt ressursimahukas. Bamfordi ja kolleegide arvutuste järgi läheks selleks vaja sadat miljardit ühe megatonnise plahvatusjõuga vesinikupommi. Samas ei ole teada, kui kauaks selline dünamo käima jääks.

Bamfordi ja kolleegide sõnul oleks parem lahendus seada magnetvälja loov dünamo sisse hoopis Marsi orbiidile. Kui panna planeedi ümber piisavalt kiiresti tiirutama piisavalt rohkesti laetud osakesi, siis ei jää ka piisavalt tugev magnetväli tekkimata.

Osakesi võiks teadlaste idee järgi saada aga Marsi looduslikult kaaslaselt, kas Phoboselt või Deimoselt. Osakesed tuleks kaaslase pinnalt lihtsalt lahti aurutada ja kosmosse suunata, kus nad jäävad siis kaaslase orbiidil Marsi ümber tiirutama.

Päikese kiirguse toimel ioniseeruvad paljude elementide aatomid ja seepeale ongi osakesed ka elektriliselt laetud. Liikuvad laengud, nagu füüsikakursusest teada, tekitavadki magnetvälja.

Phobos ja Deimos on küll suhteliselt väikesed taevakehad, kuid magnetvälja loomiseks vajaliku aine ammutamiseks jätkub neid ikkagi väga pikaks ajaks.

Loomulikult oleks seegi lahendus ülimalt kallis ja võib-olla ei raatsita selleks raha kulutada. Kuid ega Bamford ja kaasautorid püüagi kedagi milleski veenda, nad lihsalt lihtsalt arutavad asja üle.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.