Võrreldes Päikesesüsteemi teiste kivise pinnaga planeetidega on Maa erakordne selle poolest, et enam kui kahel kolmandikul ta pinnast loksub tegelikult vesi.

Kuidas kõik see vesi just siia on sattunud, on teadlased ammu imestanud. Üks levinud teooria on, et vee tõid Maale kaasa siia langenud C-tüüpi asteroidid, mis sisaldavad rohkesti süsinikku.

Kuid C-tüüpi asteroidides leiduv vesi on isotoopse koostise poolest natuke teistsugune kui Maal teada olev vesi. See paneb mõtlema, et vähemalt üks muu tähtis allikas on Maale veel vett andnud.

Luke Daly Šotimaalt Glasgow Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd erilise hoolega uurinud materjale, mille Jaapani kosmosesond Hayabusa tõi 2010. aastal kaasa asteroidilt Itokawa.

Selgus, et Itokawa pinnalt pärinevad tolmukübemed sisaldavad nii palju vett, et arvatavasti mahutab asteroid tervikuna igas kuupmeetris umbes 20 liitrit vett.

Itokawa on aga S-tüüpi ehk rohkesti räni sisaldav asteroid. Selgub, et sealse vee molekulid koosnevad mõnevõrra teistsugustest isotoopidest kui tüüpilise C-tüüpi asteroidi veemolekulid. Nii võibki suur hulk Maa vett olla tegelikult pärit hoopis S-tüüpi asteroidide pealt.

Daly ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et vesi on S-tüüpi asteroididele tekkinud arvatavasti päikesetuule toimel.

Päike kiirgab välja muu hulgas rohkesti vesinikuioone ehk prootoneid. Kui need tabavad ränimineraale sisaldavaid tolmuteri, siis moodustuvad seal vee molekulid. Selle nähtuse kontrollisid teadlased ka katseliselt üle.

Nüüd oletavad nad lisaks, et samamoodi, Päikese prootonite abiga on vett võinud tekkida ka muudele atmosfäärita taevakehadele meie Päikesesüsteemis, mitte ainult asterodidele, vaid ka näiteks Kuule. Samuti võib arvata, et sel moel tekib vett ka teiste tähtede ümber tiirutavatele kehadele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.