Kui NASA kosmosesond New Horizons kuus aastat tagasi Pluutost mööda kihutas, tegi ta kääbusplaneedist pilte ka nii-öelda tagasivaatavalt, olles kääbusplaneedist juba möödunud.

Kuna sond lendas Pluutoni Päikese poolt, siis kümbles kääbusplaneet neil tagasivaatepiltidel Päikese kuldsetes kiirtes. Pluutost endast paistis siis kaamera poole aga tume ööpoolkera, sest see oli just see külg, mis jäi Päikesest eemale.

Vastu päikest tehtud piltidelt mustast kettast oli üksikasju välja lugeda raske. Alles nüüd on teadlased saanud pildid piisavalt töödeldud ja puhastatud, et neist midagigi suuremat seletada.

Õnneks tuli teadlastele appi Pluuto kaaslane Charon, mis valgustas kääbusplaneedi ööd just nii nagu meie Kuu valgustab meie öid.

Charon on meie Kuust väiksem, kuid see-eest heledam ja Pluutole ka lähemal kui Kuu Maale. Nii kallab ta oma ihmjat valgust Pluuto öhe võrdlemisi kenakesti.

Tod Lauer Ameerika Ühendriikide riiklikust teadusasutusest NOIRLab ja ta kolleegid kirjutavad nüüd nende kuuvalguse kaasabil tehtud piltide põhjal ajakirjas The Planetary Science Journal muu hulgas seda, et Pluuto lõunapoolkeral õnnestus täheldada üht ümbruskonnast heledamat piirkonda.

Teadlaste sõnul võib tegemist olla lämmastikujää või metaanijää lademetega.

Pluuto lõunapooluse piirkond paistab piltidel aga tumedamana kui põhjapooluse piirkond. Seda erinevust teadlased kindlalt seletada ei oska, kuid pakuvad välja, et nähtus võib olla seotud aastaaegadega.

Kui New Horizons Pluutost mööda lendas, oli kääbusplaneedi lõunapoolkeral just lõppemas suvi. Võib-olla sublimeerub polaaralade lämmastikujää soojemal aastaajal gaasiks, aga võib-olla kattub jää atmosfäärist langeva tumeda tolmuga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.