Laiemale avalikkusele avaldas Ameerika Ühendriikide kosmoseamet toimunu üksikasju eile; Michigani Ülikooli tehnikateadlane Justin Kasper ja ta kolleegid kirjutavad neist veelgi teaduslikumalt ajakirjas Physical Review Letters.

Päikese atmosfäär koosneb kahest peamisest kihist: alumisest, kromosfäärist, ja ülemisest, kroonist, millesse Parker Solar Probe nüüd riivamisi siseneski.

Päikese krooni eraldab muust maailmaruumist niinimetatud Alfvéni kriitiline pind. See on pind, millest väljapoole paiskunud pulbitsev päikeseaine enam tagasi Päikese poole ei lange, vaid kihutab päikesetuulena ilmaruumi laiali, sest Päikese magnetväli ja raskusväli ei suuda teda enam tagasi hoida.

Kus täpselt Alfvéni kriitiline pind asub, ei olnudki seni teada, kuni Parker Solar Probe aprillis selle leidis. Sond oli teinud Päikese ümber juba mitu tiiru, möödudes iga korraga Päikesest lähemalt.

Nüüdsel möödalennul, kui sond oli jõudnud Päikese keskpunktist umbes 18,8 Päikese raadiuse kaugusele, näitasid pardainstrumendid lõpuks, et ta oli atmosfääri sisenenud.

Tegelikult supsas sond mitu korda atmosfääri sisse ja välja. Sellest võib järeldada, et Alféni kriitiline pind ei ole päris sile, vaid lainetab.

Teadlased loodavad, et Parker Solar Probe'iga tehtavad uuringud aitavad muu hulgas välja selgitada, miks on Päikese kroon palju kuumem kui Päikese pind.

Samuti loodetakse aru saada, kuidas tekivad päikesetuules, Päikesest välja lendavas aines väikesed siksakilised jõnksud, mille Parker Solar Probe ise ülemöödunud aastal avastas.

Parker Solar Probe startis Maalt kolme aasta eest. Edaspidi on kavas Päikesest üha lähemalt ja lähemalt mööda lennata. Järgmine möödalend tulebki juba jaanuaris, ja küllap siseneb sond Päikese krooni ka siis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.