Veenuse vulkaanitegevuse kohta koguneb tõendust
Meie naaberplaneedil Veenusel võib värske teadusuuringu järgi pursata vulkaane tänase päevani. Rahvusvaheline teadlasrühm annab teada, et on leidnud tõendust Veenusel asuva Idunni tulemäe hiljutisest pursketegevusest.
Täit kindlust praegune tõendusmaterjal siiski ei anna, selle jaoks on vaja taas mõni kosmosesond Veenusele saata.
Kuigi Veenus on kaugelt vaadates kaunis ja saanud nimegi ilujumalanna järgi, valitsevad ta pinnal üsna eluvaenulikud olud: sooja näiteks on seal keskmiselt 464 kraadi.
Aktiivsete vulkaanide võimalikust ulatuslikust tegevusest planeedi paksu pilvkatte varjus on märke saadud varemgi, kuid otseseid tõendeid mitte.
Piero D'Incecco Itaaliast Pescarast D'Annunzio Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd kokku kogunud hulga andmeid, mis osutavad Veenuse lõunapoolkeral Imdri piirkonnas asuva Idunni vulkaani hiljutisele aktiivsusele.
Idunn on umbes 2,4 kilomeetri kõrgune ja hõlmab Veenuse pinnal üle 200-kilomeetrise läbimõõduga ala. Aastail 2006 kuni 2014 ümber Veenuse tiirutanud Venus Expressi saadetud andmete põhjal tundub, et Idunni idanõlval leidub hangunud laavat.
Ühe hiljutise teadustöö järgi, millele D'Incecco ja kaasautorid samuti viitavad, hävib laava Veenuse tingimustes kiiremini, kui arvatud, mistõttu olemasolev laava peab olema pinnale jõudnud viimase tuhande aasta jooksul.
Veel paistab vaatlusandmetest, et Idunni mäe kandis puhub muutlik tuul, mis näitab, et mägi võib olla veel kuum ja seega ka aktiivne.
Nende ja muudegi märkide põhjal väidavadki D'Incecco ja ta kaaslased ajakirjas The Planetary Science Journal, et Idunn võib olla tegevvulkaan.
Lähemas tulevikus on Ameerika Ühendriikide kosmoseametil NASA kavas lähetada Veenusele kaks uurimissondi, mis võivad asjasse veelgi suuremat selgust ja kindlust tuua.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik