John Hallsworth Põhja-Iirimaalt Belfastist Queen'si Ülikoolist ja ta kolleegid purustavad oma uuringuga lootused, mis kerkisid mullu, mil teised teadlased väitsid leidnuvat meie kuuma naaberplaneedi atmosfäärist fosfaani, ainet, mida võiksid toota pilvedes hõljuvad mikroorganismid.

Hallsworth ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et vee aktiivsus Veenuse pilvede väävelhappetilkades on ainult umbes 0,004 või veelgi väiksem. Seda on umbes sada korda vähem kui suudavad taluda ka kõige kuivataluvamad olendid, kes Maa peal teada on.

Vee aktiivsus on eeskätt mikrobioloogias kasutust leidev suurus, mis näitab, kui palju on keskkonnas sellist vett, mis on mikroorganismidele kättesaadav. Veenuse atmosfääris ei ole seega vaba vett kaugeltki piisavalt, et meile tuntud või realistlikult ette kujutavad olendid võiksid ses keskkonnas suuta vajalikke toitaineid omastada.

Vee aktiivsuse välja arvutamiseks otsisid Hallsworth ja kaaslased välja ammused andmed, mille on möödunud sajandi 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul kogunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu Veenuse-sondid ja -satelliidid.

Kuigi tulevased missioonid neid andmeid kindlasti täpsustavad, on autorite sõnul raske ette kujutada, et ka täpsustatud andmete põhjal saaksid ilmneda paremad väljavaated elu võimalikkuseks Veenusel.

Hallsworth ja ta kolleegid arvutasid vee aktiivsust ka mõnede muude Päikesesüsteemi taevakehade kohta teada olevate andmete põhjal ja väidavad, et näiteks Jupiteri pilved võiks selle näitaja põhjal elusolenditele sobida küll.

Teadlased loodavad, et nende vee aktiivsuse arvutamise meetodit saab edaspidi kasutada ka Päikesesüsteemi väliste planeetide elukõlblikkuse hindamiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25