Maa naaberplaneet on üks inimvaenulikumaid paiku terves Päikesesüsteemis. Tugeva kasvuhooneefekti toel ulatub planeedi pinnatemperatuur 450 °C, mille juures hakkavad sulama näiteks plii ja tsink. Sellele lisanduvad väävelhappevihmad, mistõttu pole ükski sinna läkitatud sond pidanud planeedil vastu kuigi palju. Umbes 50 kilomeetri kõrgusel atmosfääris valitsevad olud meenutavad aga nii oma rõhult kui ka temperatuurilt rohkem Maale iseloomulikke olusid. Vähemalt suudavad neid trotsida mõned ekstremofiilidest mikroobid, vahendab The Guardian

Nii pole astrobioloogid pole veel maha kandnud võimalust, et muidu tulisel planeedil võib siiski elu leiduda. Aastal 2020 tuvastas rühm astronoome eesotsas Jane Greavesiga Cardiffi Ülikoolist, et leidsid Veenuse atmosfäärist fosfaani olemasolule viitavaid jälgi. Teade tekitas kogukonnas elevust, sest Maal väljutavad gaasi hapnikuvaestes oludes, näiteks sügaval setetes ja loomade soolestikus, elavad mikroobid. Samas ei teki gaasi teadaolevalt suurtes kogustes ühegi geoloogilise või fotokeemilise protsessi käigus.

Hulga astronoomide jaoks jäi aga toonastest mõõtmistest niivõrd kindla väite esitamiseks väheseks. Iga gaas neelab atmosfääri läbivat valgust mitmel erineval lainepikkusel. Greavesil õnnestus kinnitada aga vaid ühe neeldumisjoone olemasolu.

Nüüd teatas Dave Clements Imperial College Londonist sama Hawaiil asuva teleskoobiga pikemat aega vaatluste tegemise järel, et leidis kolleegidega Veenuse atmosfäärist samuti jälgi fosfaanist. Seejuures näivad gaasi sisalduse muutused atmosfääris järgivat päeva ja öö tsüklit. Planeedi päikesepoolsel küljel näib fosfaan lagunevat, varju jääval poolel tekib seda aga pidevalt juurde.

Töörühm nentis taas, et inimkonnale teadaolevate keemiliste protsessidega oleks ilma elu olemasoluta äärmiselt raske tekitada gaasi sedavõrd suures koguses, kui mõõtmiste põhjal paistab.

Teine, Jane Greavesi juhitud töörühm esitles Inglismaal toimunud kohtumisel esimesi Green Banksi teleskoobi kogutud vaatlusandmeid. Astronoomiaprofessori sõnul leidsid nemad tõendeid ammoniaagi olemasolust. Maal tekib gaas bakterite elutegevuse toimel ning tööstuslike protsesside käigus. Samas rõhutas ta, et mikroobse elu olemasolu üheselt kinnitamiseks ei piisa pelgalt kahest gaasist.

Esitletud tulemuste suhtes umbusklikemate astronoomide hinnangul on vaja fosfaani ja ammoniaagi olemasolu üheseks kinnitamiseks teha veel lisavaatlusi. Ühtlasi tuleks nende sõnul veel uurida, kas gaase õnnestub tekitada mõne eksootilise keemilise protsessiga, millel pole mikroobse eluga midagi tegemist.