Veenusel vist ikka ei olegi eriti palju fosfaani
Naaberplaneet Veenuse atmosfääri koostise kohta uusi andmeid saanud teadlased annavad teada, et võimalikuks elu märgiks peetud ainet fosfaani leidub seal tõenäoliselt siiski imevähe, kui üldse.
Kahe aasta eest tekitas teadus- ja teadushuvimaailmas elevust teade, et fosfaani, fosfori ja vesiniku keemilist ühendit valemiga PH3 paistab maapealsete teleskoopidega tehtud vaatluste põhjal Veenuse atmosfääris olevat umbes 20 miljardikosa jagu.
Maal toodavad inimese jaoks mürgist fosfaani mõned bakterid. Et teadlased ei osanud välja mõelda puht-füüsikalist või keemilist allikat, millest Veenusele nii suurel hulgal fosfaani võiks tekkida, käisidki nad välja mõtte, et see aine võib olla kohalike bakterite tehtud.
Nüüd on Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA teadlane Martin Cordiner koos kolleegidega analüüsinud uusi mõõteandmeid, mille on kogunud 13 kilomeetri kõrgusel lennanud lennuki pardal olnud seade.
Sellisel kõrgusel jääb suurem osa atmosfääri massist juba lennukist allapoole ning Veenuse atmosfääri võimalik fosfaanisignaal jõuab mõõteseadmesse päris selgelt. SOFIA-nimelise lendobservatooriumi pardainstrument GREAT tegi täppismõõtmisi kauginfrapunases spektriosas.
Cordiner ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et fosfaani kontsentratsioon Veenuse atmosfääris on kõige rohkem 0,8 miljardikosa. Seda on üle kahekümne korra vähem kui paari aasta eest avaldatud ülioptimistlikes uurimistulemustes. Nii vähese fosfaanikoguse olemasolu selgitamiseks ei ole enam tingimata vaja bakterite elutegevust appi võtta.
Kuid veelgi usaldusväärsemaid andmeid saab ikkagi Veenusele kohale lennates. NASA peabki juba praegu plaani saata kümmekonna aasta pärast Veenuse pinnale DAVINCI nimeline sond, mis vaatab üle ka atmosfääri koostise.
