Uue teadustöö autorid töötavad Kesk-Aafrikas Gabonis. Sealt leidsid nad kivimikihtide sügavusest märke, et 2,1 miljardi aasta eest valitsesid Maal loomset elu toetavad keskkonnatingimused. Küll aga elutsesid muistsed organismid teadlaste sõnul toona vaid sisemeres: nad ei levinud veel kõikjale üle maailma ja surid ajapikku välja, vahendab BBC News.

Teadlasrühma pakutud stsenaarium kaldub tavapärasest minevikupildist oluliselt kõrvale. Sestap pole kõik teadlased uue oletusega nõus. Enamik teadlasi on seisukohal, et loomne elu tekkis Maal umbes 635 miljoni aasta eest. Nüüd annab uus töö hoogu juurde arutelule, kas Gabonist Franceville'i linnast leitud ja praegu veel ammendava seletuseta moodustised on päriselt kivistised või mitte.

Muistne hallitus?

Uue töö autorid uudistasid nüüd lähemalt moodustisi ümbritsevaid kivimeid. Töörühm otsis kivimitest võimalikke märke toitainetest nagu hapnikust ja fosforist, mis võisid toetada omaaegset elu.

Uuringu juhtivautori ja Cardiffi Ülikooli professori Ernest Chi Fru sõnul on tal muistse elu kohta oma teooria. Kui see paika peab, võisid iidsed loomad meenutada limajat hallitust ehk ainurakset spooridega paljunevat organismi.

Uuringuga mitte seotud University College Londoni professor Graham Shields samas teooriat takka kiitma ei tõtta. Ta ei eita, et 2,1 miljardi aasta eest võis maamunal tõepoolest leiduda toitaineid nagu hapnikku ja fosforit. Küll aga pole ta veendunud, et see viis juba toona keeruka elu tekkeni. Shieldsi sõnul oleks selle kinnituseks vaja rohkem tõestusmaterjali.

Chi Fru sõnul kinnitas tema töörühma uuring seniseid oletusi elu tekkeprotsesside kohta Maal. Professori sõnul on Gabonis näha jälgi nii kivististest kui ka hapnikust – järelikult aitas hapnik esimeste keerukate elusorganismide tekkele kaasa. Tema sõnul kinnitab oletust seegi, et sarnast protsessi võib näha ka 635 miljoni aasta eest kambriumi perioodil.

Vaja on rohkem tõendeid

Esimene vihje loomse elu võimaliku arvatust varasema päritolu kohta tuli umbes kümne aasta eest, kui avastati Franceville'i moodustised. Chi Fru ja kolleegide hinnangul koosnevad need kivististest. Töörühm näeb moodustistes märke organismidest, kes suutsid vingerdada ja omatahtsi liikuda.

Kuna kõik teadlased nende seisukohta ei jaga, jätkab Chi Fru koos kolleegidega uuringuid. Leidmaks oma teooriale rohkem tõestust, analüüsisid nad Giboni kivimitest välja puuritud setete sisu. Settekivimi keemilises koostises leidus märke, et piltlikult öeldes kujunesid elu tekkeks sovbivad laboritingimused seal välja enne moodustise enda teket.

Töörühm oletab, et hapniku ja fosfori sisaldus piirkonnas kasvas oluliselt kahe mandrilaama veealuse kokkupõrke tagajärjel, mis vallandas lähiümbruses vulkaanilise aktiivsuse. Kokkupõrke tulemusel lõigati osa ookeanist ära ja sellest kujunes toitainerikas madal sisemeri.

Chi Fru sõnul võimaldas sisemere kaitstud keskkond tekkida fotosünteesil. Seetõttu muutus sisemere vesi väga hapnikurikkaks. Professor oletab, et hapniku olemasolu andis elusorganismidele vees piisavalt energiat, et nende kehad võiksid suuremaks kasvada. Samuti võimaldas suurem energiahulk toonastele lihtsa kehaehitusega loomadele keerukamaid käitumismustreid.

Siiski möönab Chi Fru, et muust maailmast eraldatud keskkond võis ühtlasi saada oma muistsetele elanikele saatuslikuks. Nimelt ei pruukinud vee-elukatele lõpuks enam jaguda toitaineid.

Uuringuga mitte seotud Londoni loodusloomuuseumi doktorant Elias Rugeni on uue töö mõne järeldusega nõus. Näiteks on tema sõnul selge, et 2,1 miljardi aasta eest toimus Maa ookeanide süsiniku, lämmastiku, raua ja fosofri ringlustes tõepoolest midagi mõnevõrra tavatut. Ehkki doktorandi sõnul pole keeruka elu tekkimine seejuures välistatud, ootaks temagi selle kohta rohkem tõestusmaterjali.

Teadustöö ilmus ajakirjas Precambrian Research.