Aine, mille märke astronoomid Hawaiil asuva James Clerk Maxwelli teleskoobiga tehtud vaatlustel avastasid, on lihtne fosfori ja vesiniku ühend fosfaan, keemilise valemiga PH₃. Meil Maal toodavad fosfaani mõned bakterid, kes elutsevad hapnikuvaestes keskkondades. Inimese jaoks on fosfaan aga, tõsi küll, väga toksiline.

Walesis asuva Cardiffi Ülikooli astronoom Jane Greaves ja ta kolleegid kirjutavad avastusest ajakirjas Nature Astronomy.

Teadlased väidavad, et selle põhjal, mis praegu Veenuse kohta teada on, tundub fosfaani mikroobne päritolu, kui fantastiliselt see ka ei kõlaks, kõige usutavam seletus.

Kui see aga nii on, siis asjaolu, et elusolendeid leidub juba kahel nii lähestikusel planeedil nagu Maa ja Veenus, osutab, et kogu maailmaruumis peaks elu olema väga laialt levinud nähtus.

Maxwelli teleskoobiga ja hiljem ka Tšiilis asuva raadioteleskoobiga ALMA kogutud andmete põhjal leidub fosfaani Veenuse atmosfääris siiski üliväikeses koguses, umbes 20 miljardikosa ehk 0,000002 protsendi jagu.

Greaves ja ta kaaslased mõtlesid läbi mitu võimalust, kuidas fosfaan võiks tekkida vulkaanipursetest, meteoorkehade langemisest või äikesest ajendatud keemilistes reaktsioonides, kuid ei leidnud nende seast rahuldavat lahendust.

Kui Veenusel elusolendeid leidub, siis tõenäoliselt hõljuvad need atmosfääris. Veenuse pinnal valitsevad niivõrd eluvaenulikud olud, et seal ei oleks teadlaste arvates asu ka maistega võrreldes täiesti teistsuguse biokeemiaga organismidel.

Kõrgel atmosfääris, kus on ainult umbes 30 kraadi sooja, võiks aga juba varem esitatud mõttekäikude kohaselt põhimõtteliselt elutseda niivõrd happelembeseid mikroobe, kelle sarnaseid Maalt ei ole avastatud.

Väga kauges minevikus, kui kasvuhoonenähtus ei olnud veel Veenusel võimust võtnud, võisid seal aga valitseda ka meie mõistes üsna elukõlblikud olud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.