Nüüd on teised astronoomid kuulutanud, et nemad on Veenuse atmosfäärist avastanud glütsiini. Glütsiin on aminohape, mis kuulub valkude koostisse, valgud on aga meile tuntud eluvormide jaoks eluliselt vajalikud.

Arijit Manna Indias Lääne-Bengalis asuvast Medinipuri Kolledžist ja ta kolleegid tuvastasid Veenuse atmosfääris glütsiinile iseloomulikke spektrijooni Tšiilis Atacama kõrbes asuva raadioteleskoobiga ALMA.

Tuleb tõdeda, et glütsiini, mida on avastatud isegi komeetidel ja meteoriitides, ei saa kindlasti elu olemasolu tõendiks pidada. Kuid selleks, et elu tekiks, on glütsiini ja teiste lihtsamate biomolekulide olemasolu, nagu aru saame, tarvilik.

Manna ja kaasautorid kirjutavadki võrguvaramusse arXiv üles pandud artiklis, et Veenuse atmosfääri ülakihtides võib käimas olla midagi umbes samasugust nagu Maal mõned miljardid aastad tagasi.

See on neil päris julge lause, mida pehmendab küll sõna võib. Nad tunnistavad samas isegi, et glütsiin on siiski ainult vihje elu võimalikkusele ja kaugeltki mitte lõplik tõend.

Glütsiin on aminohapete seas kõige lihtsama ehitusega. Aminohappeid on teada umbes 500, kuid ainult paarikümmend neist, sealhulgas glütsiini, kodeerivad meie geenid.

Umbes kuu aega tagasi anti teada, et Veenuse atmosfäärist on avastatud fosfaani, lihtsat fosforiühendit, mida Maal toodavad bakterid. Ka Veenuse fosfaani kohta ei suutnud teadlased kohe välja mõelda muud tekkemehhanismi, mis Veenuse tingimustes toimida võiks.

Nüüd aga on ilmunud uued uurimistulemused, mille järgi võiksid Veenuse võimalikud vulkaanid paisata välja planeedi vahevööst pärinevaid fosforiühendeid, millest atmosfääris vee või väävelhappega reageerides võiks fosfaani tekkida.

Midagi kindlamat on lootust teada saada Veenuse atmosfääri saadetavate uurimisjaamade abil. Seniks tuleb aga möönda, et praegu veel Veenuselt elu leitud ei ole.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.