Jean-Luc Margot Ameerika Ühendriikidest Los Angelese California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Veenust raadiolainete abil.

Aastail 2006 kuni 2020 saatsid nad Veenuse suunas laineid Californias asuva Goldstone'i Päikesesüsteemi radari pealt.

Veenuselt tagasi peegeldunud laineid mõõtsid nad nii sama radariga kui ka Ühendriikide teises otsas Lääne-Virginias asuva Green Banki teleskoobiga.

Kahes vaatlusjaamas nähtud pilte omavahel kõrvutades saidki nad aimu, kuidas Veenus täpsemalt pöörleb.

Nüüd kirjutavad Margot ja kaasautorid ajakirjas Nature Astronomy, et ööpäeva pikkus võib Veenusel kuni 21 minuti võrra kõikuda.

Ööpäev ise on küllaltki pikk, umbes 243 Maa ööpäeva, nii et 15 aastat kestnud uuringu ajal vaadeldi ainult paarikümmet Veenuse ööpäeva. Seejuures kestab Veenusel ööpäev natuke kauem kui kohalik aasta, mille pikkus on 225 Maa päeva.

Ööpäeva pikkust kujundab teadlaste arvates suurte atmosfäärimasside siia-sinna liikumine. Teisalt avaldab oma mõju ka planeedi siseehitus. Just selle tõenäolise mõju põhjal arvutasid teadlased välja, et Veenuse tuuma läbimõõt võiks olla umbes 7000 kilomeetrit.

Kuid peale ööpäeva pikkuse kõigub Veenusel ka pöörlemistelg. Margot' ja ta kaaslaste vaatluste põhjal muutub telje kalle ligi pool kaaresekundit Maa aastas, kuid umbes iga 29 tuhande aasta tagant jõuab telg uuesti endisesse asendisse tagasi. See tsükkel on Veenusel niisiis umbes 3000 aastat pikem kui Maal.

Võib tunduda mõnevõrra ootamatu, et võrreldes Marsiga, kus sõidavad kulgurid ja lendavad droonid, on Veenuse kohta teadmisi veel nii vähe, et ka päris põhilisi näitajad tuleb veel tänasel päevalgi uurida ja täpsustada.

Kuid Veenust ongi raskem uurida, sest selle pinda varjavad pilved, pinna temperatuur ulatub aga sadadesse kraadidesse, nii et kulgurid ja droonid sulaksid seal lihtsalt ära.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25