Tartu Ülikooli laboris katsetamine on kõik osa suure ja ambitsioonika eesmärgiga rahvusvahelisest projektist - minna meie naaberplaneedi Veenuse pilvedesse elu otsima ja ideaalis seda ka leidma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võimalus on, seda me loodame. Me arendame siin instrumenti, et aru saada, kui happeline Veenuse atmosfäär tegelikult on. Üks põhiküsimusi ongi seni Veenuse puhul olnud, kui happeline atmosfäär on. Ja see on väga oluline, et aru saada, missugune elu seal üldse saaks olla," selgitas "Venus Life Finder" projekti Eesti meeskonna juht Mihkel Pajusalu.

Meie lähima planeedi üle 400-kraadisel pinnal inimene vastu ei peaks. Ent Veenuse pilvedes on rõhk ja temperatuur sarnased toatingimustega Maal. Mullu leiti Veenuse atmosfäärist ka fosfaani jälgi, mis tegi teadusmaailma elevaks, sest elu mitte sisaldavad protsessid seda gaasi teadaolevalt toota ei suuda. Nüüd ongi üks põhiküsimusi sealse atmosfääri happelisus, mille mõõtmiseks on esialgne prototüüp Tartus juba valmis.

"Kui mu vanaema küsis, mida ma teen siin laboris, siis ma ütlesin, et me läheme maitsma, kui hapud on Veenuse pilved," rääkis Tartu Observatooriumi laborant Laila Kaasik.

Projekti rahastavad peamiselt erafirmad ja need töötatakse välja väljaspool kosmoseagentuure, et missioonid kiiremini ja odavamalt ära teha.

Tartus arendatav seadeldis on planeeritud projekti teisele missioonile, kui eeldatavalt 2026. aastal avab kosmosesond Veenuse pilvedes õhupalli, mille küljes mõõtmisi tegevad instrumendid, sealhulgas eestlaste happelisuse sensor.

"Seeria kolmas missioon peaks tooma tagasi proovi Veenuselt. Oletame, et kui me leiame sealt elu, siis ongi põhiküsimus, kas see sarnaneb Maal olevale või mitte. Kui see on väga sarnane, siis tõenäoliselt ei pärine Maal olev elu Maalt. Kui ta on erinev, siis on võimalik, et elu on Maal tekkinud, on tõenäolisem," ütles Pajusalu.