"Proovisin ühel hetkel ilma ühegi mõjuva põhjuseta, mis juhtub, kui üritada Marsi pinnast imiteerivat ainet ilma ühegi lisaaineta kokku suruda. See töötas! Õige rõhu korral püsib see koos iseeneslikult," meenutas leidu kirjeldava uurimuse esimene autor Brian Chow ERR Novaatorile antud intervjuus. Marsile püsivamat elupaika rajada üritavatele kosmoseagentuuridele on tegu hea uudisega. Iga lisakilogramm lasti kasvataks reisi maksumust praeguste hindade juures enam kui 10 000 dollari võrra.

Chow ja ta kolleegide uurimistöö kasvas välja Ameerika Kosmoseagentuuri varasemast kavast uurida Kuu regoliidi kasutusvõimalusi. Taaskord oli kaugemaks eesmärgiks püsiva baasi loomine. Käsikäes kavaga saata inimesed Kuu asemel Marsile muutus aga ka projekti fookus.

"Algne idee oli kombineerida kohapeal olevat teralist materjali kaasavõetavate polümeeridega," selgitas Chow. Vähemalt läheb liimina käituvaid lisaained tarvis enamike Maal kasutatavate ehitusmaterjalide valmistamiseks. Sama kehtis Kuu pinnase puhul. Oma kuju säilitavate telliste valmistamiseks pidi sideaine moodustama nende massist vähemalt paar protsenti.

Mõned Marsi pinnasele selle punaka värvuse andvatest rauaühendid näivad aga kaotavat selle järele vajaduse. "Võti näib peituvat raudoksiid-nanoosakestes. Tõenäoliselt aitavad osakesi koos hoida teisesed molekulaarsed – Wan der Waalsi ja elektrostaatilised – jõud. See on võrreldav mehhanismiga, mis gekosid laes hoiab," märkis teadlane.

Chow tunnistas, et pole veel päris selge, kui hästi kasutatud Mars-1a pinnasesimulant päris Marsi pinnast matkib. Raudoksiid-nanoosakesed on aga mõlemate üheks põhiliseks koostisosaks. Seega arvas, et samahästi saab tõenäoliselt telliseid valmistada ka Marsi pinnasest.

Katsete käigus valmistatud ümarate, umbes 2,5 sentimeetri kõrguste telliste tugevus on võrreldav raudbetooniga. Õhumolekule lasevad need läbi oluliselt vähem. Chow nentis aga, et materjalist suuremat sorti telliste massilises koguses tootmiseni on veel pikk tee. "Selleks on vaja terve rida insenertehnilisi probleeme. Materjali edukalt kasutamiseks peab ümbritsema seda terve hulk teisi tehnoloogiaid. Selle ajani pole meedikära, mida seni näinud olen, põhjendatud," rõhutas teadlane.

Marsi pinnase kasutamisega võib seonduda ka teisi probleeme. Mars-1a tüüpi materjali leiab senitehtud uuringute kohaselt vaid paari sentimeetri paksuse kihina planeedi pinnal. Samuti sisaldab see inimestele mürgiseid perkloraatidena tuntud sooli. Chow lisas, et sirgjooneliselt raudoksiid-nanoosakesi ülejäänud materjalist eraldada hetkel ei saa ja ka selle nimel tuleb teha täiendavalt arendustööd.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.