Kuul on vett seni arvatust rohkem
Kuu peal on veel rohkem vett kui seni arvatud, ja vett leidub isegi päikesepaistelistes paikades. Nii kirjutavad teadlased kahes artiklis, mis on leidnud avaldamist teadusajakirjas Nature Astronomy.
Vett on Kuu pealt ikka leida loodetud, sest sellest on palju abi Kuule rajatavate baaside elanikele.
Üks teadlasrühm eesotsas Casey Honniballiga NASA Goddardi Kosmoselendude Keskusest teatab, et on leidnud vee molekulide märke Kuu lõunapoolkeralt Claviuse kraatrist, alalt, mida tihti kallab üle päikesevalgus. Vesi esineb seal tõenäoliselt kivimite koosseisus. Varem on Kuul vett märgatud ainult varjulistes kraatripõhjades.
Enam kui 200-kilomeetrise läbimõõduga Claviuse kraatrit on ka Maalt isegi palja silmaga näha, kuid vee märkide avastamiseks läks tarvis lendobservatooriumit SOFIA.
Observatoorium tegutseb Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA ja Saksamaa õhu- ja kosmoselendude keskuse DLR koostöös opereeritava lennuki Boeing 747 pardal. Lennuk teeb lende umbes 12 kilomeetri kõrgusel, sellele seatud teleskoop seirab ilmaruumist saabuvat infrapunakiirgust.
Teadlased oletavad, et Claviuse kraatri veemolekulid on pärit Kuule langenud mikrometeoriitidelt. Molekulid paiknevad sedavõrd hajusalt, et ühtegi veetilka või jäätera neist tõenäoliselt moodustunud ei ole. Pinnaühiku kohta on Claviuse kraatris vett vähem kui Sahara kõrbes ja astronautidele ei ole sest mingit praktilist kasu. Kuid H2O molekulide olemasolu annab lootust, et Kuu peal võib olla mõnigi paik, kus vett on rohkem.
Teises teadustöös annavad Paul Hayne Colorado Ülikoolist Boulderis ja ta kolleegid hinnangu, et kraatrinõlvadel ja väiksemates pinnalohkudes, kuhu päikesevalgus kunagi ei ulatu, võiks jää, kui ta seal kord juba on, miljardeid aastaid püsida.
Selliseid alasid võiks Kuul kokku olla ligi 40 000 ruutkilomeetrit ehk peaaegu Eesti pindala jagu. Hinnang põhineb Kuu ümber tiirutava NASA kosmosejaama Lunar Reconnaissance Orbiter kogutud andmete analüüsil.
Kaua aega arvati, et Kuul ei ole vett üldse. 19. sajandi astronoomid tuvastasid, et tegelikult ei leidu seal ei meresid ega järvi. Kuid viimastel aastakümnetel, eriti just üsna hiljaaegu, on vee olemasolust saadud üha uusi ja uusi tõendeid.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Indrek Ojamets
Allikas: Vikerraadio
