NASA juhi Bill Nelsoni sõnul annavad uued uurimisretked ameeriklastele võimaluse uudistada Veenust taas üle 30 aasta. Viimati külastas USA sond Magellan naaberplaneeti 1990. aastal. Sealt alates on Veenuse orbiidil käinud vaid Euroopa ja Jaapani kosmoselaevad.

Kavandatavad missioonid valiti välja eelvaliku tulemusel. Valituks osutunud missioonide juures hinnati nende võimalikku teaduslikku väärtust ja arendusplaanide teostatavust. Nelsoni sõnul püüavad mõlemad missioonid selgust tuua küsimusse, kuidas sai Veenusest nii põrgulikult kuum paik, et see sulatab ka oma pinda katva plii.

Esimene missioon kannab nime Davinci+ ehk pikemalt Veenuse süvaatmosfääri väärisgaaside, keemia ja kujutamise uuring. Missiooni käigus mõõdetakse planeedi atmosfääri, et saada aimu selle tekkest ja arengust. Uuring püüab ühtlasi kindlaks teha, kas Veenusel on kunagi olnud ookean.

Eeldatavasti saadab Davinci+ missioon Maale esimesed üliteravad pildid Veenuse mosaiigilaadsest pinnast. Teadlased usuvad, et Veenuse nii-öelda mosaiigitükid võivad olla võrreldavad Maa mandritega. See võiks aga viidata, et ka Veenusel on oma laamtektoonika.

Teine missioon kannab nime Veritas ehk Veenuse kiirgusvõime-, radioloogia-, InSAR radari-, topograafia- ja spektroskoopia-uuring. Missiooni käigus kaardistatakse planeedi pinda, et mõista selle geoloogilist arengulugu. Ühtlasi uuritakse, kuidas muutus Veenus Maast sedavõrd erinevaks. Veritas kasutab radarit, mis kaardistaks Veenuse pinda ja tuvastaks, kas planeedil on endiselt töötavaid vulkaane või maavärinaid.

Veenus on Päikesest kauguse poolest teine ja temperatuuri poolest Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet. Veenuse pinnatemperatuur ulatub 500 °C-ni, mis on piisav plii sulatamiseks.