Rahvusvaheline kosmosejaam sai prahiga pihta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kahjustus piirdub väikese osaga käe sõrestikutorust ja seda katnud termotekist. Autor/allikas: NASA/CSA

Ennetavaks jälgimiseks liiga tilluke kosmoseprahi tükk tabas rahvusvahelist kosmosejaama ehk ISSi. Kokkupõrke tõttu sai kahjustada jaama robotkäsi Canadarm2.

Ehkki robotkäsi on endiselt töökorras, läbistas prahitükk tööriista katva termoteki ja vigastas tekialust sõrestikutoru. Juhtunu meenutab taaskord, et Maa madala orbiidi reostus on justkui vaikselt tiksuv pomm, mis ühel hetkel plahvatab, vahendab ScienceAlert.

Maailma kosmoseagentuurid teadvustavad suurepäraselt, et kosmoseprügi on probleem. Sestap jälgivad nad Maa madalal orbiidil enam kui 23 000 osakest, et ära hoida võimalikke kokkupõrkeid satelliitide ja kosmosejaamaga. Jälgimissüsteem suudab tuvastada vähemalt tennisepallisuuruseid objekte.

Ehkki kõik tennisepallist pisemad prahiosakesed on jälgimiseks liialt väikesed, võivad need orbiidikiirusel liikudes kokkupõrkes põhjustada märkimisväärset kahju. Näiteks võivad need läbistada metallplaate.

Pihta saanud robotkäsi toimib kosmosejaama kaugjuhtimissüsteemina. Käe valmistas Kanada kosmoseagentuur ja see on olnud rahvusvahelise kosmosejaama osa juba 20 aastat. Tegu on mitmeliigeselise titaanist robotkäega, mis aitab liigutada objekte väljaspool kosmosejaama. Muu hulgas aitab see toimetada kaubalaevadega ja hooldada jaama ennast.

Veel pole selge, millal täpselt kokkupõrge toimus. Kahju märgati esimest korda tavapärase ülevaatuse käigus 12. mail. NASA ja Kanada kosmoseagentuur pildistasid siis üheskoos robotkäe üksikasjalikult üles ja hindasid tekitatud kahju.

Kanada kosmoseagentuuri blogipostituse järgi näitab käimasolev analüüs, et kokkupõrge ei mõjuta robotkäe töövõimet. Kahjustus puudutab väikest osa käe sõrestikutorust ja seda katnud termotekist ehk Canadarm2 jätkab oma plaanipäraste tööülesannetega.

Ehkki rahvusvahelisel kosmosejaamal seekord vedas, paistab kosmoseprügist saavat aga üha tõsisem mure. Mullu pidi kosmosejaam prahiga kokkupõrgete vältimiseks kolmel korral sooritama 400 kilomeetri kõrgusel hädamanöövreid.

Alates Sputnik 1 lähetamisest 1957. aastal on kosmoseprahti üha juurde tulnud. Euroopa kosmoseagentuuri raporti järgi tiirutab Maa orbiidil umbkaudu 130 miljonit inimtekkelist ja millimeetrist pisemat osakest. Sinna hulka ei arvata looduslikku kosmosetolmu.

Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseprahikabineti juht Tim Florer ütles läinud aastal, et kui inimkond tahab edaspidigi kosmoses teaduse, tehnoloogia ja tegutsemise hüvesid nautida, tuleb nii kosmoselaevade loomine kui ka kasutus viia paremini vastavusse kehtivate kosmoseprügi leevendusjuhistega.

Kanada kosmoseagentuuri sõnul jätkab Canadarm2 lähitulevikus kõigi kavandatud töödega. Siiski koguvad kosmoseagentuurid kokkupõrke kohta infot edasi, et mõista, miks see juhtus ja kuidas edaspidi sarnaseid riske vältida.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: