Zarja ehk mitmeotstarbeline lastiblokk oli rahvusvahelise kosmosejaama osadest esimene, mis orbiidile jõudis. Moodul lähetati teele 20. novembril 1998. aastal ning see on 12,6 meetrit pikk ja 4,1 meetrit lai, vahendab Gizmodo.

Rahvusvahelise kosmosejaama Vene segmendi lennujuht Vladimir Solovjov hoiatas juba varem, et segment vananeb. Mõned selle osad tuleb Solovjovi sõnul viivitamatult välja vahetada ja Roskosmos peab peale 2025. aastat valmis olema katkise kosmosetehnika laviiniks. Praegugi tegeleb venelaste kosmoseagentuur pidevalt ISS-i tehniliste probleemide lahendamisega.

Vene kosmoseagentuuri teatel võivad vananeva Zarja mooduli praod ajapikku laieneda. Praegu pole veel selge, kas Vene kosmonautide leitud pragudest lekib ilmaruumi ka hapnikku.

Vene segment on õhuleketega kimpus olnud ka varem. Näiteks sai 2019. aasta septembris tekkinud väike leke lõplikult parandatud 2021. aasta märtsis. Samas tekkis Zvezda teenindusmoodulisse tänavu juulis uus leke. Veel üks leiti 2018. aasta augustis kosmosejaamaga põkkunud kosmoselaevalt Sojuz MS-09. Hiljaaegu oli Vene segmendis probleeme tõrkuva hapnikusüsteemi ja katkise tualetiga. Samuti muutis äsja orbiidile jõudnud Nauka moodul põtkuririkke tõttu ISS-i tavapärast orbiiti.

Vene peaministri asetäitja Juri Borisovi sõnul on rahvusvahelise kosmosejaama "parim enne" möödas ja selle seisund jätab praegu palju soovida. Venelaste tulevane osalus ISS-i tegevuses pole aga veel selge, sest riik on ähvardanud 2025. aastaks koostööprojektist väljuda. Nagu Hiina, plaanib ka Venemaa ehitada omaenda kosmosejaama.