Kui Vene kosmonaudid märkasid augustis Zarja moodulil pragusid, teavitas jaama Vene segmendi lennujuht Vladimir Solovjov sellest ka laiemat avalikkust. Praegu ei kujuta praod endast NASA sõnul veel astronautidele ohtu ja kuu aja eest ei leidnud NASA andmetel keegi jaamas uusi võimalikke lekkekohti, vahendab Business Insider.

Sel nädalal ütles William Shepherd Esindajatekoja komisjoni avalikul istungil Kongressi esindajatele, et ISS-il on arvatavasti veel seni leidmata pragusid. Ta lisas, et tema teada on nii Vene kui ka NASA insenerid jaama üle vaadanud, kuid pragude tekkepõhjust pole siiani mõistetud.

Shepherd ise lendas oma karjääri jooksul neli korda orbiidile kosmosesüstikutega. Ta osales rahvusvahelise kosmosejaama programmis selle alguspäevil ja juhtis aastal 2000 jaama esimest meeskonda. 

Istungil märkis endine astronaut, et liitus hiljuti NASA ISS-i nõukojaga ja sai selle kohtumistel pragude kohta rohkem teada. Tema sõnul on praod üsna väikesed ja meenutavad alumiiniumtaldriku kriimustusi. Samas oletas ta, et pragusid võib jaama pinnal olla umbes pool tosinat. NASA hoidus esialgu Shepherdi oletust kommenteerimast.

"Asjad on halvasti"

William Shepherd ütles komisjonile, et praegu pole praod piisavalt suured, et kujutada endast tõsist ohtu. Samas ütles Vladimir Solovjov läinud kuul Vene riiklikule uudisteagentuurile, et asjad on pragudega halvasti ja paistab, et ajapikku kahjustused süvenevad. Solovjov ei öelnud, kui ulatuslikud praod tol hetkel olid.

Shepherd aga ei öelnud, kas NASA ja Venemaa plaanivad pragusid lisaks senisele analüüsile edasi uurida. Samas on mõlemad kosmoseagentuurid varemgi rikete uurimiseks ja parandamiseks aega võtnud, kui rike ei ohusta just astronaute ega sega jaama tööd.

Kosmosejaam vananeb

Rahvusvaheline kosmosejaam on nüüdseks Maa orbiidil olnud 20 aastat ja ilmutab vananemise märke. Vene segmendis on mõned jaama vanimad osad, mille puhul moodustavad praod vaid murdosa kõigist tehnilistest viperustest.

Mullu läks Vene segmendis rikki tualettruum, segmendi temperatuur kerkis teadmata põhjusel ja hapnikuga varustamise süsteemi tabas rike. Kahe aasta eest tekkis õhuleke kosmonautide eluruumideks mõeldud Zvezda moodulis. Leke ei seadnud meeskonda siiski otseselt ohtu ja neil õnnestus auk kaptonteibiga sulgeda.

Vene meedia kirjutas tänavu kevadel Solovjovi teatest Vene teaduste akadeemiale, et jaamas on palju tõsiselt kahjustatud osi, mis enam ei tööta. Solovjovi sõnul pole paljud osad ka asendatavad ja alates 2025. aastast ennustab ta pardatehnika rikketulva.

Tõsiseid häireid on juba ette tulnud ka alles tänavu juulis orbiidile lähetatud Nauka moodulis. Peagi peale jaamaga põkkumist käivitusid ootamatult Nauka tõukurid, mis nihutasid terve ISS-i ajutiselt 45  kraadi jagu paigast.

NASA saab jaama tegutsemist rahastada 2024. aastani, pärast mida plaanib agentuur küsida Kongressilt rahastuse pikendamist veel neljaks aastaks. William Shepherdi sõnul tuleks NASA-l aga esmalt lahendada Zarja mooduli uute pragude mõistatus. 

Endise astronaudi sõnul on küsimus üsna tõsine. Ehkki ta ei arva, et jaam oleks lähiajal ohus, tuleks tema hinnangul enne pikemate opereerimisplaanide tegemist siiski olukorda paremini mõista.

Kunagi kantakse ISS maha. Jaam saadetakse Maa atmosfääri, kus ta ära põleb. Järgmist jaama NASA ise ehitada ei plaani, vaid laseb selle ehitada eraettevõtetel.

Praeguseks on NASA saanud selleks eri ettevõtetelt üle kümne jaamakavandi. Agentuur plaanib neist kahe kuni nelja vahel ära jagada 400 miljonit USA dollarit. Tulevikus loodab NASA saada üheks paljudest eraomandis kommertskosmosejaamade klientidest.

Juba praegu on ettevõte Axiom Space käsutuses NASA-lt saadud 140 miljonit USA dollarit, et viia rahvusvahelisse kosmosejaama uusi mooduleid, mis edaspidi jaamast eralduks ja moodustaks omaette kosmosejaama. Axiomi esimene moodulilähetus on plaanis 2024. aastal. Samal ajal lähetas Hiina tänavu teele oma tulevase kosmosejaama esimese mooduli, kus äsja lõppes ka juba esimene kolmekuine kosmosemissioon.