Tartu Ülikooli tehnoloogia nooremteadur Jaanus Kalde rääkis "Vikerhommikus", kuidas teda hakkas ühel hetkel häirima kodu ümbruses ja linnas olev müra. Kui ta aga ametlikke mürakaarte vaatas, tundus kõik korras olevat. Sisetunne ütles aga midagi muud. Sestap hakkas ta ise mürataset mõõtma kasutades selleks tööohutuseks mõeldud professionaalset helimõõturit.

Ta tegi professionaalse müramõõtjaga sadu mõõtmisi ning kogutud andmed näitavad, kuidas ametlik statistika ei vasta alati tegelikkusele.

"Ma jalutasin mööda Tartu linna ringi ja proovisin ära katta kõik linnaosad ja nii suuremaid kui väiksemaid tänavaid. Pärast tegime ka Tallinnas sarnase mõõtmise," sõnas ta.

Tulemused olid kõnekad: mõõdetud müratasemed olid pea alati kõrgemad kui ametlikel mürakaartidel toodud väärtused.

"Muster, mis nendest mõõtmistest joonistus, oli selge. Väga harva õnnestus leida nii madalaid numbreid nagu näitavad ametlikud mürakaardid. Kui need kaardid näitavad kohati halba olukorda, siis tegelik pilt on veelgi kehvem," ütles Kalde.

Tema sõnul on mõistetav, miks ametlikud mürakaardid ei pruugi peegeldada tegelikkust, sest need põhinevad simulatsioonidel, mis arvestavad aasta ja ööpäeva keskmisi, mitte konkreetseid mõõtmisi igal tänavanurgal. 

"See ei tähenda, et ametlikud meetodid oleksid valed, aga kasulikkuse vaatepunktist jääb küsitavaks, kui kaart ei vasta inimese kogemusele," selgitas ta.

Kalde sõnul selgus, et Tartu näitel tuli kogu mõõdetud tänavamüra autoliiklusest. "Ma käisin läbi ka tööstuspiirkonnad ja muud kohad, kus oleks võinud loota muud müra, aga kõik tuli ainult autodest," ütles ta. Enamik autosid olid eraautod, umbes 90 protsenti, ja ülejäänud moodustasid liinibussid, veoautod ning muud teenindussõidukid.

Kiiruste puhul rõhutas Kalde, et autode kiirusel on müratasemele otsene mõju. "Kui sõita 40 asemel 70 kilomeetrit tunnis, siis ongi müra märgatavalt valjem. Linnas ei teki müra sellest, et majad karjuvad või inimesed oleksid lärmakad, vaid müra tuleb masinatest," sõnas ta.

Kalde soovitab mõelda võimalusele, kuidas ametlike mürakaartide koostamise metoodikat kaasajastada. "Ma ei usu, et keegi meelega midagi valesti teeb, aga kui kaart ei lähe kokku tegeliku kogemusega, siis tuleb küsida, milleks seda üldse teha," ütles ta.