"Mida kõrgem müratase on, seda suurem on oht tervisele. Suurte magistraalide ääres elavatel inimeste krooniliste haiguste risk on mitukümmend protsenti suurem ja häiritus mitu korda suurem kui neil, kes müraga kokku ei puutu," rääkis uuringu kaasautor, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru.

Euroopas tehti esimesi rahvustikupõhiseid mürauuringuid ligikaudu 20 aastat tagasi, mil uuriti, kuivõrd liiklusmüra inimesi häirib. Umbes kümme aastat tagasi hakati tegema pikaajalisi uuringuid, milles teadlased seostavad mürataseme muutumist haigestumisnäitajatega. 

"Euroopas tehtud uuringute põhjal on selgunud, et müra tekitab une- ja ainevahetuse häireid, see omakorda soodustab näiteks "öist söömist" ja kasvatab kehakaalu. Samuti on tuvastatud, et müral on otsene seos südame-vereskoonkonna haiguste, näiteks südame isheemiatõve tekkimisega," rääkis Orru. 

Lisaks on Euroopas tehtud uuringud näidanud pikaajaliselt kestva müra seost diabeedi, vaimse tervise probleemide ja rinnavähi esinemissagedusega. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul koguneb Euroopa rahvastiku peale ühes aastas vähemalt miljon mürast tingitud haigusaastat. 

Liiklusmüra Tallinnas ja Tartus

Eestis tehtud uuring hindas liiklusmürast tingitud terviseriske Tallinnas ja Tartus, kasutades Euroopa uuringutes välja tulnud seoseid mürataseme ja haigestumise vahel. Need andmed kombineeriti Eesti linnades mõõdetud müratasemete ja inimeste haigestumisega. "Selgus, et laias laastus iga teine inimene puutub kokku müratasemega, mis on häiriv, tekitab uneprobleeme ja suurendab haigestumisriski," märkis Orru. 

Tugevalt olid liiklusmürast häiritud ligikaudu 12 protsenti Tallinna ning üheksa protsenti Tartu elanikest. Raudtee- ja lennuliiklusega seotud müra häiris vähem kui ühte protsenti elanikkonnast. 

Umbes 2,5 protsenti mõlema linna elanikest kogesid mürast tingituna tugevaid unehäireid. Liiklusmürast otseselt seotud isheemilise südamehaiguse juhtumeid oli Tallinnas ligikaudu 120, Tartus 20. Hinnanguliselt kulub liiklusmürast tingitud haiguste ravikuludeks Tallinnas umbes 125 miljonit eurot, Tartus 26 miljonit aastas.

Tartu Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Maarja Aedviiru sõnul on Tartu linna mürarikkad piirkonnad peamiselt seotud suure liikluskoormusega tänavatega: "Samuti tekitab müra probleeme keskmise või suhteliselt tagasihoidliku liikluskoormusega tänavatel, mille puhul asuvad müratundlikud hooned ehk elumajad vahetult tee ääres. Ka mõned vahetult raudtee ääres elavad inimesed on raudteemürast väga häiritud."

Tartu mürarikkamad piirkonnad on näha linna koostatud välisõhu strateegiliselt mürakaardilt. "Tartu linna 2017. aastal valminud mürakaardi andmete võrdlus 2012. aasta andmetega näitab, et keskmise ja mõõduka tugevusega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on suurenenud ja kõrge tasemega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on vähenenud. Vähenenud on ka raudteemürast mõjutatud inimeste arv," märkis Aedviir.

Hans Orru sõnul häirib inimesi ennekõike mürataseme kõikumine: "Kui on ühtlane mürafoon, siis see ei pruugi inimesi nii palju segada. Häirib just kõikumine, näiteks see, kui keset vaikset ööd sõidab mootorratas läbi linna." Ta lisas, et linnades kehtestatud müra piirväärtused kõikumist hästi ei reguleeri, sest need lähtuvad keskmistest näitajatest.

Liiklusmüra vastu aitaks piirkiiruse vähendamine

Üks võimalus liiklusmüra vähendada on langetada linnades piirkiirust viiekümnelt kolmekümnele. "See on küll väga ebapopulaarne, aga uuringud on näidanud, et madalama kiiruse juures sõidavad autod sujuvamalt ja esineb vähem kiirendamist. See tõstab ohutust, vähendab õhusaastet ja müra, seejuures ajakaotus oleks tagasihoidlik," selgitas Orru.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo märkis, et Tallinnas on enamikus elurajoonides liikumiskiirusi piiratud sõltuvalt asukohast 20 või 30 kilomeetrile tunnis. "Samas tuleb arvestada, kuidas liikleja tunnetab liikluskeskkonda ja kas keskkond soosib kiirustest kinnipidamist. Näiteks linna magistraalfunktsiooni kandvatel tänavatel, nagu näiteks Pirita teel, Sõpruse puiesteel, Pärnu või Paldiski maanteel, muutuks ainult kiiruse piiramine juhtidele arusaamatuks ja ei oleks tõsiseltvõetav, mistõttu rikkumiste arv kindlasti suureneks kordades," selgitas Harjo.

Ta lisas, et oluline aspekt müra tekkel ja selle suuruses on linna standardkiirusepiirangu eiramine ja kiirenduste ning aeglustuste hulk. "Mida sujuvam on liiklusvoog, seda vähem on ka müra. Kõik rekonstrueeritavad jaotustänavad ja madalama kategooria tänavad kujundatakse madalamale kiirusrežiimile ehituslikult juba täna," selgitas Harjo.

Tartu Linnavalitsuse liikuvusspetsialist Aksel Part märkis, et kõige mõjusam moodus liiklusmüra vähendamiseks on just nimelt autoliikluses kiiruste alandamine. "Kiiruspiirangud on suures osas Tartust juba 30-ni viidud, aga kiiruspiirangu ületamine on kahjuks standardpraktika. Seetõttu kavatseme eelkõige keskenduda reaalsete liikumiskiiruste langetamisele läbi tänavadisaini. Seda saab teha näiteks sekkumistega, mis hõlmavad näiteks sõidutee laiuse või kurviraadiuste muutmist, aga ka tänavahaljastuse, künniste ja teekitsenduste lisamist," selgitas Part.

Elumajade kaugus tänavatest

Hans Orru lisas, et müra aitaks vähendada ka talveperioodil naastrehvide asemel lamellrehvide kasutamine. "Naastrehvide kasutamine on õigustatud külateedel, mitte soolatatud linnatänavatel. Eri tüüpi rehvide müratasemete vahed võivad olla mitmekordsed," sõnas Orru.

Inimeste kaitsmisel müra eest on oluline jälgida elamute kaugust suurtest tänavatest. "Kehtivate regulatsioonide järgi ei tohiks uusi elamuid autoteele liiga lähedale ehitada, sest seal on müratase piirnormist kõrgem. Keskkonnaministeerium ja terviseamet on pikalt vaielnud, kas neid piirnorme võiks tõsta ehk lubada ehitada kõrgema müratasemega piirkondadesse," rääkis Orru. 

Näiteks Rootsis on müra piirnorme tõstetud tingimusel, et linn aitab paigaldada mürakindlaid aknaid. "Rahvatervise seisukohalt see siiski hea mõte ei ole, sest inimesed ei ole ainult toas, vaid kõnnivad ka õues, kus kõrge mürafoon nende tervist samuti mõjutab," kommenteeris Orru.

Kaasprofessor märkis, et linnavalitsused ei ole müra mõju kohta käiva teadustöö tulemusi siiamaani väga tõsiselt võtnud. "Tallinnaga väike dialoog on, aga üldiselt on kontaktid linnaesindajatega nõrgad. Nende huvi on luua kuvandit rohelisest ja keskkonnasõbralikust linnast, tihti aga ei taheta kuulda reaalsetest probleemidest, mis linnakeskkonnas eksisteerivad," rääkis Orru.

Uuring ilmus ajakirjas Environmental Research.