Tartu Ülikooli keskkonnatervisehoiu spetsialisti Triin Veberi sõnul näitab 2022. aasta tehtud aruanne, et väga kõrges mürataseme tsoonis, kus ööpäevakeskmine lennuliiklusest põhjustatud müratase on 60–65 detsibelli, asub kaks eluhoonet. Kõrges müra tsoonis, 55–65 detsibelli, asus 1151 eluhoonet, kaks kooli ja kaheksa lasteaeda. Kokku asus liiga kõrge lennuliikluse müraga (üle 45 detsibelli) piirkonnas 2019. aastal 4940 eluhoonet, 44 kooli, 50 lasteaeda ja 11 meditsiiniasutust.

Sama uuringu järgi tehti 2019. aastal Tallinna lennujaamas kõigist lendudest 30 039 päevasel ajal (7.00–19.00), 6917 lendu õhtusel ajal (19.00–23.00) ja 7915 lendu öisel ajal (23.00–7.00).

"Euroopa Liit on kehtestanud nõude, et keskkonnamüra tuleb hinnata ja töötanud välja ka ühtse hindamismetoodika kõikidele EL-i liikmesriikidele. Tänu sellele tehakse ka Eestis iga viie aasta järel müra kaardistamine autoliikluse, rongiliikluse, lennuliikluse ja tööstuse müra kohta. Kõige viimane müra kaardistamine tehti aastal 2022, mis kajastab olukorda 2019. aastal. Sealt saab iga inimene vaadata, millises müratsoonis ta elab," ütles Veber ERR-ile.

Euroopas kehtivad öised lennupiirangud näiteks Zürichi lennujaamas, kus lennukid ei tohigi vahemikus 23.30–6.00 maanduda. Luksemburgi lennujaamas kehtib piirang vahemikus 23.00–6.00. Küll aga võivad öösiti maanduda ja õhku tõusta näiteks mitmesugused erakorralised lennud, valitsuse lennud, päästeoperatsioonid, meditsiiniline transport jne. Sarnased piirangud kehtivad ka näiteks Varssavis ja terves hulgas Saksamaa linnades.

Kas mingisugused maandumis- ja õhkutõusupiirangud ka Tallinnas ennast õigustaks, ei oska Veber öelda, sest see vajaks lisauuringuid. "Siin tuleks arvestada ka asjaoluga, et mujal riikides on lennujaam tihti üsna tiheda asustusega alal ja muud ei jää üle, kui lennuliiklust öisel ajal piirata. Kuna meil elab lennuliiklusest mõjutatud alal ikkagi suhteliselt vähe inimesi, siis võib-olla on siin lihtsamad mingid muud meetmed. Milliseid meetmeid kasutusele võtta, vajaks täpsemat analüüsi," märkis ta.

Võimalike meetmete hulka võiks tema hinnangul kuuluda näiteks majade mürakindlamaks muutmine riigi toel, mitte uute elamute ehitamine nendesse piirkondadesse või lennutrajektooride muutmine.

Inimesed kurdavad lennukimüra üle

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Rasmus Pruus märkis, et lisaks müra mõõtvatele ettevõtetele tegeleb Eestis lennuliikluse müra mõõtmisega ka terviseameti rahvatervise labor.

"Inimeste pöördumised viitavad, et Tallinna elanike jaoks on probleemiks peamiselt just öisel perioodil (23.00–7.00) toimuvad ühekordsed mürasündmused-ülelennud. Rahvatervise labori viimased lennumüra mõõtmised Tallinnas kinnitasid, et lennumüra tuleks võimalusel vähendada. Seda eeskätt elamualadel, mis jäävad vahetult lennukoridori alla," ütles Pruus ERR-ile.

Tema hinnangul võib lennumüra vähendamiseks piisata väiksematest korralduslikest muudatustest. "Samal ajal tuleb arvesse võtta, et linna elurajoonid on ajalooliselt välja kujunenud ning seal asuvad elumajad on pärit erinevatest ajajärkudest, mis on ehitatud erinevate standardite kohaselt ning ei pruugi tagada piisavat müraisolatsiooni," toonitas ta.

"Lisaks tehnilistele olukordadele tuleb hoonete puhul arvestada, et inimesed kasutavad ventileerimiseks akende avamist, mida võib sagenenud kuumalainete tõttu järjest sagedamini vaja minna," lisas Pruus.

Lennuliiklus ja lennukite saabumis- ning lahkumisajad sõltuvad Pruusi sõnul rahvusvahelisest lennuliiklusest, sealhulgas välismaiste lennujaamade teenindusjärjekordadest. Lennukite maandumise ja õhkutõusmise suunad, kiirused ja kõrgused on samuti lennuliiklusohutuse mõistes rahvusvaheliselt standardiseeritud.

"Kokkuvõtvalt sõltub olukorra parandamine eri osapooltest: Tallinna linnast, transpordiametist, Tallinna lennujaamast, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning mitmetest teistest," möönis ta.

"Terviseamet on seisukohal, et lennumüra leevendavate meetmete võimalusi tuleks käsitleda eeskätt Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise raames, mis on aluseks keskkonnamüra vähendamise kavale tegevuskavale ," võttis Pruus kokku.

Tallinna lennujaamal on mõningaid müravastaseid protseduure

Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Eve Härm lausus, et seaduse järgi ei tohi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ületada päeval 85 detsibelli ja öösel 75 detsibelli.

"Tallinna lennuväljale maandumiseks või sealt õhkutõusmiseks ei ole seatud kellaajalisi piiranguid. Lendude ajad sõltuvad eelkõige lennufirmade soovidest ning üleeuroopalisest lennuliiklustihedusest, sobivate slot'ide (lubatud ajaline vahe, et õhusõiduk saaksid tiheda liiklusega piirkonnast läbi lennata) olemasolust, lendude ühendumistest jätkulendudega ning paljudest muudest olulistest faktoritest," ütles Härm ERR-ile.

Härmi sõnul on siiski Tallinna lennuväljalt väljuvatele õhusõidukitele kehtestatud müravastased protseduurid, millega piiratakse õhusõiduki tõusukonfiguratsiooni kuni kõrguseni 3000 jalga maapinnast ning laskumisel tuleb õhusõidukitel võimalusel järgida pideva laskumise protseduuri vähemalt kõrguseni 10 000 jalga.

"Lisaks on õhusõidukitele väljumisprotseduuridesse teatud juhtudeks kehtestatud minimaalne esimese pöörde kõrgus, et vähendada õhusõiduki poolt pöördel tekkiva suureneva mürahäiringu võimalikke mõjutusi," selgitas ta.

Lisaks on Tallinna lennuväljal ette nähtud piirangud õhusõidukite mootorite hooldekäivitustele ajavahemikus 20.00 kuni 4.00 UTC (koordineeritud maailmaaeg) ning pühapäeviti ööpäev läbi.

"Tallinna lennuväljalt stardivad ja lennuväljale maanduvad need õhusõidukid, millele on väljastatud EL-i poolt tunnustatud mürasertifikaat, mis kinnitab õhusõiduki vastavust rahvusvaheliselt kehtestatud keskkonnakõlblikkuse standarditele ja nõuetele," lisas Härm.

Lennukimüra kahjustab tervist

Triin Veberi sõnul vallandab müra inimese kehas stressihormoonid, näiteks adrenaliini ja kortisooli. See kutsub esile muutuseid veresoontes ja ainevahetuses, mis võivad viia krooniliste haiguste kujunemiseni.

"Lennukimüra on katkendliku iseloomuga ning seetõttu põhjustab stressi rohkem kui näiteks pidevalt surisev külmkapp. Inimesel on evolutsiooniliselt välja kujunenud võime pidevalt, ka magamise ajal, oma ümbruskonda kuulmise abil jälgida, et tuvastada võimalikku ohtu. Seetõttu uus, katkendlik või tundmatu heli põhjustab stressireaktsiooni vallandumise, mis valmistab organismi ette võimalikuks põgenemiseks. Vererõhk tõuseb ja suhkrud suunatakse lihastesse," ütles Veber.

"Magamise ajal startiv lennuk võib põhjustada stressireaktsiooni vallandumist ka ilma, et inimene seda teadlikult registreeriks või hommikul mäletaks. Mida rohkem selliseid sündmusi öö jooksul, seda halvem on une kvaliteet ning seda suurem on tõenäosus, et kujuneb välja mingi krooniline haigus, näiteks südame isheemiatõbi," lisas ta.

Südame isheemiatõbi on südame verevarustuse halvenemine, mis võib avalduda infarktina või stenokardiana. Lisaks on suurenenud risk, et võib kujuneda insult, kõrge vererõhk, rasvumine, teist tüüpi diabeet, depressioon, ärevushäired. "Kõrge müraga keskkonnas on täheldatud ka rohkem enneaegseid sünde ja madalamat sünnikaalu. Lennukimüra tervisemõjusid on maailmas veel siiski vähe uuritud ja täpsemad tervisemõjud selguvad tulevikus, kui uurimist jätkatakse," tõi Veber välja.

Stressihormoonide vallandumist magamise ajal on Veberi sõnul täheldatud juba alates 30-detsibellisest müratasemest, mis on vihmasabinaga võrreldav vaikne heli. Näiteks kõne on umbes 50 detsibelli, kontserdil või kinos on heli tihti 100-120 detsibelli. "Maailma Terviseorganisatsioon, WHO on analüüsinud kogu maailmas tehtud lennukimüra tervisemõjude uuringuid ning soovitab nende põhjal, et lennukite aastakeskmine müra ööpäevas ei tohiks ületada 45 ja öösel 40 detsibelli," toonitas ta.

Müra mõjutab ka keskendumisvõimet. "Uuringud on näidanud, et lastel, kes õpivad suurema müra keskkonnas, on õpitulemused kehvemad, võrreldes nendega, kellel müraprobleemi pole. WHO soovituste järgi oleks ideaalne, kui õppimise ajal müra ei ületa 35 detsibelli," lausus teadlane.

Müra tervisemõju sõltub Veberi sõnul ka konkreetse indiviidi tundlikkusest müra suhtes. Osa inimesi tajub sama tugevusega müra hoopis häirivamana kui teised. Sellel võib tema hinnangul olla geneetiline tagapõhi. Mida tundlikum inimene, seda suurem on risk müra tõttu haigestuda. Tundlikumad on enamasti vanurid, kroonilised haiged, rasedad ja lapsed.