David Lee Inglismaalt Manchesteri Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad seda aastate 2000–2018 kohta kogutud andmete põhjal. Nende tulemus ei võta seega arvesse koroonapandeemiast tulenenud langust maailma lennuliikluse tiheduses, kuid teisalt on ka arvata, et see langus jääb ajutiseks.

Arvutused olid keerulised, sest keerukad on ka lennunduse kliimamõju mehhanismid. Näiteks lennukite tekitatavad valged kondensatsioonijäljed ehk joonpilved võivad olenevalt olukorrast põhjustada nii soojenemist kui ka jahenemist.

Nagu tavalisedki pilved, peegeldavad nad maapinnalt tulevat soojust alla tagasi, aga samas peegeldavad nad ka Päikese kiirgust tagasi kosmosse.

Lee ja ta kolleegide koostatud arvutimudel näitas, et joonpilvedest tuleneb siiski poole vähem kliimasoojenemist kui seni arvatud, kuid ikkagi on nende soojendav toime tugevam kui lennukeist välja paisataval süsihappegaasil.

Lee ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Atmospheric Environment, et lennukite arvele läheb umbes 3,5 protsenti inimtekkelisest globaalsest soojenemisest. Seda on vähem kui teisal enamasti väidetav viis protsenti.

Ka on see 3,5 protsenti olnud Lee ja ta kaaslaste hinnangul viimase paarikümne aasta jooksul üsna püsiv tase, kuid tuleb arvestada, et ka muu emissioon on üha kasvanud, nii et lennunduse kliimamõju on absoluutsuurusena ikkagi kahekordistunud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.