Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu selgitas, et rahu ja vaikus on loodusele tähtis biokommunikatsiooni seisukohast. See kätkeb endas igasugust eluslooduses toimuvat suhtlust. "See hõlmab nii heli, visuaali, lõhnu ja palju muudki. Selle abil antakse edasi erinevat informatsiooni, näiteks: kas läheduses on ohtlik kiskja, kui vägev ise ollakse, kust saab süüa või ehk käes on aeg paarituda," selgitas zooloog.

Nii nagu inimestel, on ka teistel liikidel. Piisava informatsioonivahetuseta on elu keerulisem ja paljud asjad jäävad tegemata. Pesas hauduv muna kujutab biokommunikatsiooni ideaalset sümbolit: see on otseselt eduka suhtluse produkt. "Emane lind andis märku oma viljastumisvõimelisusest ning isane andis igal võimalikul moel – ilus laulu, hea territooriumi ja turvalise pesaga – märku, et tema on just see parim isane," sõnas Sarapuu.

Asi läheb hapuks lärmakas linnakeskkonnas, kus võib juhtuda, et paarilist otsivad linnud ei leiagi teineteist üles. Lindudele ses osas vastu tulemiseks saavad inimesed vältida liigset müra, valgust ja muud taolist. "Pärast muna valmimist saame aidata kaasa, et me oma tegevusega ei tekitaks olukorda, kus linnud ei kuule kiskja lähenemist ja hädakisa. Samuti saame hoida eemale kiskjad, näiteks kassid," leidis Sarapuu.

Linnamüra mured

Peamine on häirida oma tegevusega linde võimalikult vähe. Müra takistab loomade-lindude häälsignaalide vastuvõtmist. "Mõned linnud näiteks väldivad mürasaastepiirkondi ja teised peavad muutma oma signaale, et neid müra taustal siiski edastada," märkis Joosep Sarapuu.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia nooremteaduri Riin Viigipuu bakalaureusetööle viidates on signaali muutmisel aga tema sõnul oma hind. Nii valjemalt kui ka teistsuguse helisagedusega laulmine võib suurendada linnu energiatarbimist. Samuti võib juhtuda, et kui isane oma signaali liialt muudab, ei tunne emane teda enam ära või ei pea teda enam piisavalt heaks paariliseks.

Hokkaido ülikooli ökoloogi Masayuki Senzaki juhtimisel läbi viidud uuringust on selgunud, et mürasaaste mõjutab laulmiseks madalamat sagedust kasutavaid linde negatiivsemalt, kui kõrgema sagedusega häälitsusi tegevaid tiivulisi. Teadlased usuvad, et mürasaaste varjutab madalamaid sagedusi. See häirib omakorda isaste-emaste biokommunikatsiooni. Sellega väheneb ka vastuvõtlikkus pesitsemiseks.

See pole ainus murekoht. Müra tõttu võib muutuda aeg, mil linnud laulavad, sest eelistatakse vaiksemat aega. Valjemalt laulmise kaasnähtuseks võib tuua aga järgmise probleemi: lindu kuulevad paremini ka kiskjad. Kiskja märkamine võib samamoodi jääda liiga hilja peale, sest linnud ei pruugi kuulda kiskjate tekitatud helisid või ka liigikaaslaste hoiatushüüdeid. "Samuti on teiselt poolt oht, et suureneb lindude ohutunne ja sellega koos ka valvsus," leidis Sarapuu.

Viimaks võivad muutuda linnud oma partneritele vähem truuks, kui neid segab liiklusmüra. Vähemalt üks Williamsburgi Ülikooli bioloogiaprofessori John Swaddle'i tehtud katse viitas, et linnamüra taustal eelistavad muidu oma partnerile truud sebra-amadiinid võõrast isast. Tähelepanek vajab Swaddle'i sõnul siiski edasist uurimist. Teised uuringud on näidanud, et müratase võib negatiivselt mõjutada ka kurna suurust

"Müra segab lindude igapäevaelu ja tekitab neis stressi ja hirmu. Lennukid, mootorsaag, autod, niidukid – kõik need häirivad linde, mille tõttu ei ole neil piisavalt aega toituda, puhata, end sugeda. Lindude üleüldine heaolu langeb," tõi Sarapuu välja: "Koloniaalsetel lindudel, kelle üheks näiteks on tiirud, võib see vähendada nende pesitsusedukust ehk ellu jääb vähem linnupoegi või tingida lausa koloonia kadumise. Pidev müra põhjustab pigem kroonilist stressi, mis nõrgendab linnu immuunsüsteemi."

Linnud pole müra tõttu ainsad kannatajad. Näiteks nahkhiirte puhul on leitud, et purskkaevud segavad nende orienteerumist ja saagi püüdmist.

Teadlik tegutsemine

Mõned liigid saavad lärmiga ise paremini hakkama ja kohanevad. Reaktsioon võib sõltuda ka linnu soost, vanusest, sigimisfaasist ja tervislikust seisundist. "Kui heli on piisavalt tugev, võib see ka põhjustada kuulmiskahjustusi, eriti tibudel," sõnas Joosep Sarapuu. Kõige üldisemalt on aga täheldatud, et mürarikastes paikades väheneb lindude arvukus. Vaba loodusega vähem kokku puutuvad inimesed võivad aimata metsloomade reaktsioone kärarikkal uusaastaööl omaenda hoolealuste pealt.

Linnakeskkonnas aitavad biokommunikatsiooni toetada erinevad müratõkked, liikluse vähendamine ning ka sõjaliste õppuste ja loodusturismi teadlik planeerimine. "Samuti saab teha igapäevategevustes valikuid – millal ja milliste vahenditega neid teha," lisas zooloog.

"Pigem tasub valida selline aeg, mil see vähem loomi häirib ja mil neid pole nii arvukalt. Palju asju saab teha ka müravabamalt – elektrisaag on mootorsaest vaiksem ning vikat või trummel-käsiniiduk ei tekita muruniitjaga võrreldes üldse mingit müra," märkis Sarapuu. Kui vikatiga niitmise oskused on rooste läinud, tasub näiteks külastada Vanalinna päevade ja Loodusvaatluste maratoni ajal laupäeval kell 18 Eesti Loodusmuuseumi telki Snelli tiigi ääres, kus toimub vikatiga niitmise töötuba.