Uuring: kassidki võivad leinata
Kui majapidamises mõni teine lemmikloom sureb, võivad kassid neid taga leinata, leidsid USA teadlased. Nurrumootorite lein võib laieneda koertelegi.
Kasse saadab isekate ja ükskõiksete tegelaste maine. Näiteks on teada, et nad küll tunnevad oma nime ära, ent ei suvatse alati selle peale reageerida.
Nüüd osutavad Brittany Greene ja Jennifer Vonk Oaklandi Ülikoolist, et hiirekeldritel võib olla pisut rikkalikum tundeelu. Tuleb välja, et kui kodus on mõni teinegi lemmikloom, võib kass kaaslast tolle surma järel leinata. Muu hulgas võib kass taga nutta isegi sama katuse all elanud koera, vahendab Gizmodo.
Uurijatandem küsitles enam kui 400 kassiomanikku. Kõigil uuritavatel oli varem olnud teine lemmikloom, kes siit ilmast lahkus. Uuritavatel paluti kirjeldada muutusi oma kiisude käitumises kohe teise lemmiku surma järel, aga ka pikas plaanis.
Autorid annavad ajakirjas Applied Animal Behavior Science teada, et kassid käituvad leinates üsna samamoodi kui koerad. Nad võivad varasemast vähem magada ja süüa ning otsida vähem inimese tähelepanu. Võib suisa näida, nagu otsiks hiirekütt oma kadunud sõpra taga.
Mida kauem oli kass teise loomaga koos elanud või mida parem oli kahe looma läbisaamine, seda rohkem paistis kass leina märke ilmutavat. Ligi kaks kolmandikku kassidest olid kaotanud liigikaaslasest sõbra ja iga kolmas sama katuse all elanud koera.
Arvesse peab siiski võtma, et uuring põhineb üksnes kassiomanike endi kirjeldustel. Niisamuti võib tulemus kõneleda hoopis omaniku tunnetest: kui omanik oli kadunud lemmikuga lähedane ja leinas looma tugevalt, nägi ta ilmselt sagedamini leina ka oma kassi silmis.
Tegu on alles teise kasside leina uuringuga. Küll aga on teada, et kaaslasi võivad leinata seltsivad liigid nagu delfiinid, elevandid ja mõõkvaalad. Näiteks võivad mõõkvaalaemad keelduda oma hiljuti hukkunud järglase kehast lahti laskma. Koeradki võivad lähedase inimese või looma surma järel ilmutada üksjagu kurbuse märke. Kui siiras on aga kasside lein tegelikult, jääb järgmiste uuringute kinnitada.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik