NASA usaldas rahvusvahelise kosmosejaama hävitamise SpaceX-i hoolde

Ameerika kosmoseagentuur NASA valis Elon Muski ettevõtte SpaceX-i piltlikult öeldes enda jäätmevedajaks. SpaceX võtab enda kanda ülesande rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) selle eluea lõpus atmosfääri kukutada.
Sel nädalal andis NASA teada, et koostööleping SpaceX-ga on allkirjastatud ja ettevõte soostub töö ära tegema 788 miljoni euro eest. SpaceX ehitab ISS-i allatoomiseks eraldi kosmoseaparaadi. Sellel saab olema piisavalt tõukejõudu, et 430 tonni kaaluv jaam järgmise kümnendi alguses Vaiksesse ookeani kukutada, vahendab BBC News.
Rahvusvaheline kosmosejaam on nüüdseks veetnud orbiidil ligemale 25 aastat. Esimesed ISS-i moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja pidevad mehitatud missioonid algasid 2000. aastal.
ISS tiirleb maapinnast veidi üle 400 kilomeetri kõrgusel ja teeb planeedile tiiru peale iga 90 minuti tagant. Aastate jooksul on jaamas tehtud tuhandeid teaduskatseid eri valdkondi puudutavaid katseid, alates inimeste vananemisest kuni uute materjalide koostise uurimiseni.
Inseneride sõnul on ISS-i labor praegu küll veel ühes tükis, ent aegsasti tasub planeerida, kuidas sellest tulevikus vajadusel vabaneda. Ilma planeerimise ja inimese sekkumiseta langeks ISS varem või hiljem ise kontrollimatult Maa atmosfääri – see seaks maapealsed elanikud suurde ohtu.
NASA kosmosemissioonide juhataja Ken Bowersoxi sõnul aitab välja valitud US De-orbit Vehicle nimeline puksiirmasin agentuuril ja selle rahvusvahelistel partneritel tagada, et kosmosejaam tuuakse tööaja lõpus orbiidilt alla ohutult ja vastutustundlikult. Niisamuti toetab otsus NASA tulevasi kommerts-kosmoselennnuplaane.
Rahvusvahelise kosmosejaama projekti juhivad USA ja Venemaa ning seda toetavad veel mitmed Euroopa riigid, Kanada ja Jaapan. Kõik Lääne partnerid on lubanud rahastada ISS-i tööd kuni 2030. aastani. Venemaa sõnul jätkub nende osalus hiljemalt 2028. aastani.
NASA on kaalunud erinevaid võimalusi, kuidas kosmosejaamast selle elutsükli lõpus vabaneda. Muu hulgas mõeldi jaama tükkideks lammutamisele ja selle uuemate osade kasutamist järgmises suures kosmosejaamas. Veel ühe mõttena pakuti, et jaama võiks lihtsalt mõnele erafirmale kasutamiseks edasi anda. Mõlemad võimalused on aga rahaliselt ja õiguslikult keerukad.
Ei NASA ega SpaceX pole veel avaldanud üksikasju tulevase kosmosepuksiiri ehituse kohta. Küll aga peab aparaadil olema üksjagu tõukejõudu, et see suudaks jalgpalliväljaku mõõtu jaama õigel ajal õiges kohas atmosfääri suunata. ISS-i suurte mõõtude ja massi tõttu jääb osa selle tükke tõenäoliselt atmosfääri sisenedes terveks ja kukub planeedi pinnale.
Lennujuhid lasevad jaama orbiidil esialgu loomulikult langeda. Isegi ISS-i orbiidil leidub piisavalt gaasimolekule, et need aeglaselt jaamalt liikumisenergiat rööviks. Kui viimane inimene on ISS-ist lahkunud, saadetakse puksiiraparaat sooritama lõplikku allatoomis-manöövrit. Atmosfääri sisenemise põlengu üle elanud jaamatükid peaksid plaani järgi kukkuma Point Nemo nimelisse punkti Vaikses ookeanis. Lähim maismaapunkt jääb sealt enam kui 2500 kilomeetri kaugusele.
Toimetaja: Airika Harrik