Uues Kongressile suunatud raportis andis Ameerika kosmoseagentuur NASA üksikasjaliku ülevaate rahvusvahelise kosmosejaama ehk ISS-i missiooni tulevikust. Ühtlasi andis NASA aimu, milline võiks olla tulevikus astronautide töökorraldus Maa-lähedasel orbiidil, vahendab Universe Today.

NASA kommertsmissioonide juhi Phil McAlisteri sõnul on erasektor edaspidi NASA abiga nii rahalises kui ka tehnilises mõttes võimeline Maa madalal orbiidil kosmoselende ja arendustööd jätkama. McAlisteri sõnul jagab NASA erasektoriga meeleldi oma teadmisi ja kogemusi, et erafirmad võiks välja arendada ohutud, töökindlad ja kulutõhusad kosmosejaamad.

Uuendatud raport ilmus kuu aega peale seda, kui NASA teatas Bideni administratsiooni otsusest pikendada ISS-i tööaega 2024. aastalt 2030. aastani. Agentuuri sõnul peaks vähemalt NASA hallatavad jaamamoodulid senikaua vastu pidama. Samal ajal hindab Vene kosmoseagentuur oma jaamaosade seisukorda, uurides eriti tähelepanelikult õhuleket Zarja teenindusmoodulis.

NASA sõnul plaanivad kõik rahvusvahelise kosmosejaama raames koostööd tegevat 15 riiki töötada jätkuvalt ISS-i pikaajalise töökindluse nimel. Samas tõdetakse raportis, et jaam pole igavene.

Mullu detsembris jagas NASA kolmele erasektori firmale kokku 415,6 miljonit USA dollarit, et need kavandaks Maa madalale orbiidile sobivaid era-kosmosejaamu. Raha said Jeff Bezose kosmoseettevõte Blue Origin ning ettevõtted Nanoracks ja Northrop Grumman. Veel neljaski ettevõte Axiom Space ehitab juba praegu ISS-ile eramoodulit, millest saab tulevikus alus ettevõtte uuele erajaamale.

NASA loodab 2025. aastaks välja valida vähemalt ühe erajaama projekti, mis hakkaks tulevikus nende astronautide missioone teenindama.

Osa ISS-i mooduleid saab jaama viimasel töökümnendil ISS-ist eraldada ja ühendada teiste orbiidil paiknevate vaatlusjaamadega. Raportis esitab NASA ka ajakava, kuidas 2020. aastate teisel poolel jaama töökorraldust järk-järgult teistesse jaamadesse  üle viia ja tuua ISS-i allesjäänud moodulid enne 2030. aastasse plaanitud lõppvaatust pisitasa madalamale orbiidile.

NASA praegune stsenaarium näeb ette, et kolm venelaste varustuslaeva Progress põkkuvad esmalt ISS-igaja tõukavad seejärel mitme kuu vältel põtkuritega atmosfääri suunas. peratsioonis võivad osaleda teisedki kosmoselaeavad, näiteks Northrop Grummani Cygnuse kapsel.

Rahvusvaheline kosmosejaam jääb mehitatuks planeeritud orbiidinihke esimeste kuudeni. Sealt edasi juhivad NASA töötajad 2030. aasta teisel poolel operatsiooni Maal asuvatest juhtimiskeskustest. Atmosfääri ülakihtidesse satub jaam 2031. aastal. Kokkupuutel Maa atmosfääriga süttib jaam põlema ja selle jäänused kukuvad eeldatavasti niinimetatud kosmoselaevade kalmistule Vaikse ookeani asustamata piirkonnas.

Täpsemalt peaks ISS-i jäänukid uppuma Point Nemo nimelises paigas Uus-Meremaa ja Tšiili ranniku vahel. Lähim maismaalapp jääb sealt pea 2700 kilomeetri kaugusele. Varem on Point Nemos oma lõpu leidnud sadu vanu kosmosesõidukeid, sealhulgas Vene kosmosejaam Mir.

Raport ütles välja sellegi, et peale ISS-i uputamist kavatseb NASA olla üks paljudest klientidest, kes tahab teha Maa madala orbiidi erajaamades teadustööd, õppelende, turismireise ja korraldada meediaprojekte. Täpsemalt kavatseb NASA 2030. aastate alguses osta mõnes eraomanduses kosmosejaamas meeskonnakoha vähemalt kahele oma töötajale aastas. 

Agentuur loodab erajaamu kasutades 2033. aastaks säästa aastas umbes 1,75 miljardit USA dollarit. Tõenäoliselt kuluvad need säästud tulevikus suurejoonelisematele ettevõtmistele, näiteks mehitatud missioonidele Kuul ja lõpuks ka Marsil.