Asukoha tõttu jäi kokkupõrge Maa teleskoopide pilgu alt välja ega asunud ka NASA kuusatelliidi vahetus vaateväljas. Kokkupõrge leidis ekspertide sõnul aset reede pärastlõunal kell 14.25, vahendab Space.com.

Kuu ümber tiirlev NASA satelliit Lunar Reconnaissance Orbiter lähetatakse agentuuri esindaja sõnul peale kokkupõrkel tekkivat kraatrit otsima. Väljaanne Scientific American kirjutab, et raketitükk kukkus umbes 570 kilomeetri kaugusele Hertzsprungi kraatrist. 

Kuidas täpselt raketijupp Kuuga ristuvale orbiidile sattus, on teadlastele üksjagu peamurdmist pakkunud. Kui algselt kahtlustasid astronoomid, et tegu on eraettevõtte SpaceX-i kanderaketiga Falcon 9, siis hilisemad tõendid osutasid hoopis Hiina kanderaketile. Samuti on vahejuhtum tõestanud, et Kuu-lähedasel orbiidil on väikesi objekte väga keeruline märgata.

Teema on oluline, sest nii NASA oma Artemise programmiga kui ka USA õhujõud plaanivad võtta Maad ja Kuud lahutava ruumi oma peamiseks sihtmärgiks juba käimasoleval kümnendil. 

Mõne kuu eest järeldas projekti Pluto juhtiv astronoom Bill Gray , et ilmaruumis uitav objekt on ettevõtte SpaceX raketi Falcon 9 ülemine aste, mis saadeti orbiidile 2015. aasta veebruaris. Gray avastus ületas rahvusvahelise uudisekünnise ja pälvis omajagu tähelepanu.

Põhjalikum analüüs näitas aga, et tõenäoliselt pole patuoinas siiski SpaceX. Gray leidis täiendaval analüüsil, et Kuuga põrkuva jupi orbiit ei klapi selle konkreetse Falcon 9 missiooni omaga. Pigem sarnaneb see Gray sõnul 2014. aastal Hiinast teele lähetatud Chang'e 5-T1 missiooni käigus teele saadetud raketi ülemise astme omaga.

Chang'e 5-T1 oli omal ajal mõeldud Chang'e 5 missiooni tehnoloogia näitlikustamiseks. Missiooni käigus toodi 2020. aasta detsembris Kuult Maale pinnaseproov. 

Kuule läheneva raketitüki vastavat päritolu on kinnitanud veel mitu sõltumatut vaatlejat. Hiina on aga oma seotust eitanud. Riigi välisministeeriumi esindaja Wang Wenbini sõnul näitas seire, et nende raketi ülemine aste kukkus juba aastate eest Maa atmosfääri ja põles täielikult ära.

Hiina on viimastel aastatel sattunud kriitikatule alla, sest nende kosmoselennu praktikad on paljude asjatundjate sõnul vastutustundetud. Näiteks kukkus 2021. aastal 23 tonni kaaluv Hiina Long March 5B kanderaketi peamootor kontrollimatult peagi peale starti merre. Tavaliselt kukutakse ohutuse mõttes nii suuri raketitükke planeedil eelnevalt määratud piirkondadesse.

Hiina kosmoseametnikud, kes tõenäoliselt muret mõistavad, on aga rõhutanud, et nende riik on oma kosmoseprügist vabanemisel väga ettevaatlik ja kukutab need atmosfääri õige pea peale lähetust.

Hiina kinnitust, et tegu pole Chang'e 5-T1-ga, toetasid esialgu USA õhuväe 18. kosmosekontrolli eskadroni jälitusandmed. Neist nähtus väljaande SpaceNews andmetel, et Hiina raketitükk sisenes 2015. aastal uuesti Maa atmosfääri.

Gray ütleb aga, et õhuväe andmed kujutasid endast pigem vaikivat eeldust kui täit kinnitust raketitüki kukkumist Maa atmosfääri. Tal paistab õigus olevat, sest õhuvägi kinnitas ka hiljuti ise, et Chang'e 5-T1 tükk ei tulnud siiski orbiidilt alla.

Vaidlus jätkub siiani. Kuule kukkuv kanderakett ei kujuta endast otseselt ohtu, sest Kuu tagumisele küljele pole inimesed saatnud kuigipalju uurimisaparaate. Scientific American märgib aga, et kõigi tulevikus Kuule rajatavate baaside kaitseks tuleb võimaliku kosmoseprügi suhtes valvas olla.