Pühapäeval tabab Maad taas Hiina raketijupp
Ennustatavasti langeb sel nädalavahetusel orbiidilt Maale hiinlaste massiivne ja kontrolli alt väljas kanderakett. Suure tõenäosusega on vähemalt osa sellest tekkivat prahti piisavalt suur, et langus üle elada ja tahkete tükkidena meie planeedile prantsatada.
Maa suunas kihutav 53,6 meetri pikkune ja 23 tonni raskune kanderakett pärineb hiljuti teele lähetatud Hiina raketi küljest, vahendab ScienceAlert.
Tõenäosus, et Maad tabavad raketitükid seekord suuremat kahju teeks, on õnneks väike. Paraku pole praeguse seisuga teada, kuhu kanderakett tõenäooliselt kukkuda võib.
Teadlased üle maailma püüavadki seda praegu välja arvutada. Seni on nad üpris kindlad, et jupp langeb Maale tänavu 31. juulil ja kukub kuhugi alloleval kaardil kujutatud kollaste ja siniste joonte rägastikku.
Kanderaketi teekonda jälgiv ettevõte Aerospace Corporation märkis sel nädalal pressiteates, et jupi kontrollimatu laskumise tõttu on tõenäosus, et selle terveks jäänud tükid kukuvad asustatud piirkonda, nullist suurem. Maailma elanikkonnast elab suisa 88 protsenti alal, mida praht võib tabada.
Ettevõtte sõnul ei põle nii suur objekt Maa atmosfääris ära. Rusikareeglina jõuab suure objekti massist maapinnale 20–40 protsenti, kuid täpsemalt sõltub see konkreetse objekti ehitusest.
Oma värskeimas ennustuses teatab ettevõte Twitteri vahendusel, et kanderakett langeb tõenäoliselt Maale 16-tunnise veapiiriga 31. juulil kell 3.24 Eesti aja järgi.
Our latest prediction for #CZ5B rocket body reentry is:
— The Aerospace Corporation (@AerospaceCorp) July 28, 2022
31 Jul 2022 00:24 UTC ± 16 hours
Reentry will be along one of the ground tracks shown here. It is still too early to determine a meaningful debris footprint. Follow this page for updates: https://t.co/SxrMtcJnj0 pic.twitter.com/CZRQBClOAg
Ei midagi uut
Sarnases olukorras on maailm olnud juba varemgi. Mullu kevadel langes Maale samuti Hiina raketitükke. Tookord kukkus praht inimasustusest kaugele eemale India ookeani.
Samas langesid sama marki kanderaketi tükid 2020. aastal Aafrikasse Elevandiluuranniku lähedusse. Kuigi suurt kahju ei täheldatud, jõudis prahti ka kohalikesse küladesse.
Praegu Maale lähenev kanderakett pärineb Pikk Marss (Chang Zheng) 5B raketilt. Hiina riiklik kosmoseadministratsioon lähetas selle orbiidile tänavu 24. juulil. Raketi eesmärk oli orbiidile viia uus moodul, mis aitaks kaasa Hiina Tiangongi kosmosejaama ehitustöödel.
Tavaliselt aitab kanderakett teele lähetatud raketti Maa atmosfäärist välja viia. Niipea, kui rakett ilmaruumi jõuab, tuleb kandja esimese jupina selle küljest ära.
Taaskasutatavad kanderakett, nagu SpaceX-il, juhitakse peale raketist eraldumist ühes tükis Maa pinnale tagasi, kust need võib uuesti missioonile saata. NASA kanderaketid aga ei jõuagi orbiidile ja laskuvad tavaliselt atmosfääri langevarju abil, kukkudes ette ennustatavasse tsooni. Need tuuakse siis laevadega ära ja remonditakse.
Kui aga materjal kõnealuse kanderaketi kombel päriselt orbiidile jõuab, on selle teekonda jälgida veidi keerulisem. Arvestades Hiina Pikk Marss 5B tohutuid mõõtmeid, jõuab selle kanderaketi naastes atmosfääri tagasi hinnanguliselt 4–9 tonni materjali.
Toimetaja: Airika Harrik
