Tõravere observatooriumi väikeses stuudioruumis istus grupp kosmosehuvilisi ärevalt, lootes et Skype'i rakendus kokku ei jookseks ja heli ikka kuulda oleks. Võimalust suhelda maast 400 kilomeetri kaugusel kosmosejaamas oleva astronaudiga pole varem olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusi saatsid Eesti õpilased ja teised huvilised sadakond, ent nende vahelt valiti välja lõpuks kolm, milleks astronaudil ühiskõnes Prantsusmaa ja Austriaga aega oli. Näiteks oli üks küsimus Eestist, mis on olnud kõige hirmutavam kogemus tema karjääri jooksul. Välja jäänud küsimustele püüavad observatooriumi kosmoseteadlased ise vastused anda.

"Mul on hea meel, et küsiti lihtsamaid küsimusi ja küsiti ka väga isiklikke küsimusi Thomas' kohta. Need isiklikud küsimused ongi need, mida me täna õpetajate vahendusel talle esitame," rääkis ESERO Eesti juht, Tartu observatooriumi külastuskeskuse juhataja Heli Lätt.

Sel aastal said esmakordselt ka Eesti kodanikud Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu astronaudiks kandideerida. Võimalusest haarasid kinni mitmed eestlased. Nende seas arsti ja piloodina töötav Ivar Parmas, kelle jaoks on astronaudiamet olnud lapsepõlveunistus. Tema oleks tahtnud Prantsuse astronaudiga vestlema jäädagi.

"Tahaks igasuguseid küsimusi küsida. Mida ta hommikusöögiks sõi ja kui pikk ta tööpäev on ja milline on täna tema kõige põnevam test, mida ta läbi viib. Neid küsimusi on veel ja veel," rääkis Parmas.

Paarikümne tuhande kandidaadi vahelt valitakse neli kuni kuus uut astronauti välja järgmise aasta oktoobriks.

"Ütleme niimoodi, et suurem tõenäosus on muidugi astronaudiks saada kui Eurojackpotiga võita. Aga see on siiski üsna väikene tõenäosus," tõdes Parmas.