See pole siiski mingi mugavusmissioon rikastele kosmoseturistidele.

Nimelt on simulatsioonimissiooni näol tegu tõsise proovikiviga, mis imiteerib kõiki takistusi ja raskusi, mis võivad maailmast eraldatud Marsil ette tulla.

NASA Johnsoni kosmosekeskuse juhtiv toidutehnoloogia teadlane Grace Douglas ütles, et niisugune simulatsioon on ülioluline, et katsetada lahendusi, mis võimaldavad tulevastel astronautidel Marsil edukalt hakkama saada.

Nii näiteks võimaldab simulatsioon meil paremini mõista mitmesuguseid füüsilisi ja vaimseid tahke, millega astronaudid kaugel planeedil silmitsi seisavad.

Marsi elukeskkonna simulatsioon vältab terve aasta. Selle aja jooksul elavad neli astronauti Johnsoni kosmosekeskusesse ehitatud 160 ruutmeetrises elukeskkonnas.

See elukeskkond kujutab endast hiiglaslikku 3D-prinditud moodulit, kus meeskonnaliikmed peavad aasta jooksul lahendama mitmesuguseid ülesandeid ja probleeme. Astronaudid teevad seal näiteks teadustööd, parandavad katkiseid asju ning haldavad piiratud ressurssidega kujuteldavat kosmosejaama. Nad katsetavad virtuaalreaalsust, mitmesuguseid robotisüsteeme ja teevad ehk isegi kosmosesõite.

Simulatsioonikeskkond matkib võimalikult tõetruult elu Marsil. Nii näiteks ootavad ka seal värvatuid isolatsioon, seadmerikked, piiratud ressursid, stress ja märkimisväärne töökoormus.

NASA on selliseid simulatsioonimissioone, kus inimesed peavad pikka aega isolatsioonis viibima, läbi viinud juba alates alates 1990. aastatest.

Uus simulatsioon on aga täpsem ja tõetruum kui kõik eelnevad. Selle eesmärk on väga spetsiifiline – valmistada inimesi ette eluks teisel planeedil.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.