Bezose ja tema meeskonna lend kulges viperusteta. Kosmosekapsel maandus edukalt 10 minutit ja 19 sekundit peale starti.

Maailma rikkaima mehe tiitlit kandev Bezos tõusis ühes kaaskonnaga õhku 20. juulil kell 15.00 päeval Eesti aja järgi. Tegu oli tema ettevõtte Blue Origin ehitatud kanderaketi New Shepard esimese mehitatud kosmoselennuga. Lennu käigus ületas rakett kosmose kokkuleppelise piiri, kuid ei jää planeedi ümber tiirlema, vahendab The Guardian.

Bezose sõnul oli ta sõidu eel põnevil ega närveeri, sest nii sõiduk kui ka meeskond on lennuks valmis. Ehkki miljardäri sõnul hoiatas osa sõpru teda esimese lennuga minemast, jäi Bezos raketi ohutuse suhtes kindlaks.

Kriitika peale, miks Bezos teeb rikkurite lõbusõite, selmet Maa probleemidele keskenduda, vastas ta, et kriitikutel on üldjoontes õigus. Siiski leidis ta, et tegeleda tuleb mõlemaga: lahendada probleeme planeedi pinnal, ent piiluda ka tulevikku.

Bezose nägemuse järgi teisaldatakse kõik saastavad tööstused tulevikus teistele planeetidele ja Maa jääb vaid nii-öelda suureks elamupiirkonnaks. Niisiis on tema eesmärk sillutada tulevastele põlvedele selleks teed kosmosesse. 

Ühest küljest loodab Bezos, et tema lend arendab tulusalt edasi alles lapsekingades kosmoseturismi. Teisest küljest täitub nüüd 57-aastase suurärimehe ammune unistus. Bezose keskkooliaegne tüdruksõber Ursula Werner on öelnud, et Jeff lõi Amazoni üksnes Blue Origin jaoks raha saamiseks. Juba siis paelus ärimeest mõte ilmaruumi lendamisest. Bezos ise ütles 2016. aastal, et ei kinnita ega lükka Werneri väidet ümber.

Sümbolid ja rekordid

Missiooni juures on palju sümboolset. Rakett New Shepard ('Uus Shepard') sai nime Alan Shepardi järgi, kes lendas 1961. aastal esimese ameeriklasena kosmosesse. Raketi õhkutõus on plaanitud päevale, mil möödub 52 aastat Apollo 11 astronautide esimestest sammudest Kuu pinnal.

Ühtlasi pole külastanud ilmaruumi kunagi nii vanad ega noored inimesed. Üks meeskonnaliige, Wally Funk, on 82-aastane naisastronaut, kes treenis 1960. aastatel poolametliku Mercury 13 projekti raames. Toona lubas NASA lennata aga vaid meestel. Nüüd saab Funkist ajaloo vanim astronaut, kes edestab ka 1962. aastal Maa orbiidil ja 1999. aastal 77-aastasena viimast korda Discovery pardal kosmoses käinud ameeriklast John Glenni.

Teine meeskonnaliige, 18-aastane Hollandi üliõpilane Oliver Daemen haarab endale aga ajaloo noorima astronaudi tiitli. Blue Origin pole tema valiku põhjuseid eriti selgitanud. Mainitud on vaid, et Daemen on era-õigusfirma tegevjuhi poeg, kes ise endale pardale koha ostis, kui tänavu juunis toimunud oksjonil anonüümselt pardakoha võitnud inimene sellest loobus. Daemeni pakutud hinda pole firma avaldanud, kuid oksjonivõtja käis selle eest välja 28 miljonit USA dollarit.

Kolmandana lendab koos Jeff Bezosega ilmaruumi tema 50-aastane vend Mark, kes on investor, turundusagetuuri asutaja ja varem vabatahtlik tuletõrjuja.

Tihe rebimine

Neliku lend kestab plaani järgi 11 minutit. Siiski pole tegu esimese miljardärilennuga: esimesena võttis sarnase retke 11. juulil ette Briti ärihiid Richard Branson rakettlennuk VSS Unity pardal. Oletatakse, et Branson kavandas oma reisi algselt plaanitust varasemaks, et Bezost edestada.

Ehkki Blue Origin on igasugust võistlemist Bransoniga eitanud, väitsid Bezose meeskonnaliikmed aasivates säutsudes, et VSS Unity ei jõudnudki tegelikult kosmosesse. Nimelt ei ületanud Bransoni meeskond Karmani joont 100 kilomeetri kõrgusel Maa pinnast, mida paljud loevad kosmose piiriks. USA on üks vähestest riikidest, mis tunnistab kosmosepiiri umbes 80,5 kilomeetri kõrgusel – selle piiri VSS Unity ka ületas. New Shepard lendab oodatavasti umbes 106,2 kilomeetri kõrgusele.

Bezos asutas Blue Origini, müües igal aastal ühe miljardi jagu Amazoni aktsiaid. Ta loodab, et edaspidi aitab ettevõtmist ülal pidada tulevaste lendude istekohtade müük. New Shepard peaks plaani järgi tänavu tegema veel kaks lendu.

Nii Bezos, Branson kui ka SpaceXi asutaja Elon Musk on saanud oma miljardäride kosmoseralli eest kriitikat, et tegu on pillavate egode võistlusega. Bezos plaanib samas edaspidi NASAga koostööd teha, et arendada muu hulgas kosmoses elamiseks tarvilikku taristut.