Valged kääbustähed on kunagi olnud tavalised, Päikese moodi tähed, seejärel aga paisunud mõneks ajaks punasteks hiidtähtedeks ja neelanud sel elujärgul alla enda ümber tiirelnud planeete ja asteroide.

Nii on planeetide ja asteroidide aine sattunud valge kääbuse koostisse. Teadlased aga oskavad tähe valguse põhjal määrata, milliseid keemilisi elemente täht sisaldab.

Nüüd on geoloog Keith Putrika California Osariigiülikoolist ja astronoom Siyi Xu Hawaii saarel asuvast Gemini Observatooriumist uurinud põhjalikult 23 valge kääbuse keemilist koostist.

Need tähed asuvad kõik meist vähem kui 650 valgusaasta kaugusel ja on tõenäoliselt kunagi planeete neelanud.

Teadlased määrasid väga täpselt, kui palju leidub neis tähtedes kaltsiumi, räni, magneesiumi ja rauda. Siis püüdsid nad elementide koguseliste vahekordade põhjal välja nuputada, milliseid mineraale võisid need olla kunagi planeetide koostises moodustanud.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et valgete kääbuste kunagiste planeetide mineraalne koostis paistab olnuvat palju mitmekesisem kui ainult meie Päikesesüsteemi planeetide põhjal võiks arvata.

Mõned mineraalid ja mineraalitüübid tunduvad olnuvat meie mõistes nii ebatavalised, et teadlased pidid nende jaoks leiutama lausa uusi nimesid nagu kvartspürokseniidid ja periklaasduniidid.

Kunagiste planeetide kivimivalik kujundas neil kindlasti ka mitmeid tunnuseid, mille poolest nad näiteks Maast erinevad. Kivimid, mis sulavad madalamal temperatuuril kui Maa kivimid, moodustavad planeedile arvatavasti paksema koore. Mõned kivimid on Maa omadest nõrgemad ja see võib mõjutada mandrite triivi.

Selgub siis, et teiste tähtede planeedid võivad meile lähemalt tuntutest vägagi erinevad olla.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.