NASA marsikulguri kivimiproovid viitavad muistsele järveveele

Vasakpoolne puurauk kivis on Montagnac ja parempoolne Montdenier. Kivi ise kannab hüüdnime Rochette.
Vasakpoolne puurauk kivis on Montagnac ja parempoolne Montdenier. Kivi ise kannab hüüdnime Rochette. Autor/allikas: NASA/JPL-Caltech

NASA marsikulgur Perseverance on nüüdseks võtnud kaks kivimiproovi. Proovidel on märke pikaajalisest kokkupuutest veega, mis toetab teooriat muistsest elust punasel planeedil.

Perseverance'i missiooni projektiteadur Ken Farley märkis pressiteates, et kulguri esimesed proovid osutavad püsivalt elukõlblikule keskkonnale. Farley sõnul on märkimisväärne just see, et vesi püsis Marsil pikka aega, kirjutab ScienceAlert.

Kulgur võttis oma esimesed kaks proovi samast kivist. Esimese proovi nimega Montdenier kogus kulgur 6. septembril. Teise, Montagnac'i nime kandva proovi võttis kulgur aga kaks päeva hiljem. Mõlemad proovid on pliiatsist veidi laiemad ja umbes kuue sentimeetri pikkused. Praegu on need hoiul kinnistes torudes kulguri sees.

Perseverance püüdis kivimiproove võtta juba augusti alguses, kuid ei saanud hakkama, sest valitud kivi osutus kulguri puuri jaoks liialt pudedaks.

Kulgur vurab ringi Jezero kraatrina tuntud piirkonnas, mis jääb Marsi ekvaatorist napilt põhja poole. Umbes 3,5 miljardi aasta eest, mil punase planeedi kliima oli praegusest palju soojem ja niiskem, oli Jezero kraatris järv.

Kivi, millest Perseverance oma esimesed proovid võttis, osutus koostiselt basaltseks ja tekkis tõenäoliselt laavavoolu tagajärjel. Vulkaanilist päritolu kivimid sisaldavad aga kristalseid mineraale, mis hõlbustavad elementide radioaktiivsel lagunemisel põhinevat dateerimist.

Hõlbus dateerimine võib omakorda aidata teadlastel panna kokku pilt Jezero piirkonna geoloogilisest ajaloost. Selgemaks võiks saada, millal kujunes välja kraater, millal tekkis sinna järv, millal järv kadus ja kuidas muutus aja jooksul piirkonna kliima.

NASA geoloogi Katie Stack Morgani sõnul osutavad kivimiproovid huvitaval kombel ka püsivale kokkupuutele põhjaveega. Ehkki teadlased juba teadsid, et kraatris oli kunagi järv, ei välistanud nad võimalust, et vesi võis kraatrit täita vaid napid 50 aastat. Nüüd on nad kindlamad, et kraatris leidus põhjavett palju pikemat aega.

Kui kraatri kivimid puutusid tõepoolest pikka aega veega kokku, võivad neis Stack Morgani sõnul olla asustuskõlblikud praod, mis sobisid muistetele mikroobidele. Soolamineraalid kivide südamikes võisid aga kinni püüda tillukesi muistse marsivee mulle. Stack Morgani sõnul säilitavad soolad vähemalt Maal muistse elu jälgi suurepäraselt ja uurijad eeldavad, et sama võib kehtida ka Marsi kivimite kohta.

NASA loodab koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga proovid analüüsimiseks Maale tuua 2030. aastatel.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: