Shmuel Bialy Ameerika Ühendrkiikidest Harvardi ja Smithsoni Astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid avastasid hiigelõõne Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseobservatooriumi Gaia kogutud vaatlusandmete põhjal koostatud kolmemõõtmeliselt kaardilt.

Nad kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal Letters, et õõne on loonud miljonite aastate eest plahvatanud supernoova või isegi mitu supernoovat. Supernoovaplahvatus või -plahvatused paiskasid nii gaasi kui ka muu aine suure jõuga eemale.

Nüüd ümbritsevad suurt õõnt suured molekulaarse gaasi, peamiselt vesiniku ja tolmu pilved, milles on tekkimas või juba tekkinud sadu uusi tähti.

Neid pilvi on teadlased teadnud juba kümneid aastaid, kuid seni ei ole osatud määrata, kui kaugel nad on ja kuidas üksteise suhtes ruumis paiknevad.

Alles nüüd, Gaia vaatlusandmete alusel, on kaugused lausa ühe protsendise täpsusega teada saadud, ja nii ongi selgunud, et pilvede keskel on hiigelsuur tühi õõs.

Teadlaste väitel ei ole kosmilistest gaasi- ja tolmupilvedest varem üldse nii mastaapseid kolmemõõtmelisi kaarte tehtud. Pilvi on küll arvutil simuleeritud, kuid mitte tegelike vaatluste põhjal kaardistatud.

Pilvede ehitust ja paiknemist on aga kasulik täpselt teada kasvõi seepärast, et paremini aimu saada, kuidas õigupoolest pilvedest uusi tähti tekib.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.