Nii saavad planeediotsijad keskenduda tähtedele, mille juurest on rohkem lootust leida Maa sarnaseid planeete. Kui täht on mõne planeedi juba alla neelanud, siis on vähem lootust, et allesjäänud planeedid, kui neid on, kulgevad stabiilselt ja rahulikult, nii nagu meie Päikesesüsteemi taevakehad.

Lorenzo Spina Itaaliast Padova Observatooriumist ja ta kolleegid analüüsisid kaksiktähti. Kaksiktähed on teineteise ümber tiirlevad tähed, mis on enamasti tekkinud ühest ja samast hiigelsuurest pilvest. Seega peaks igas tähepaaris mõlema tähe keemiline koostis olema üldjuhul ühesugune, vähemalt laias laastus.

Teisalt on teada juhtumeid, kus see nii ei ole. Seletuseks on välja pakutud, et sellisel juhul võib üks täht olla mõne oma planeedi nii-öelda alla neelanud, mistõttu ta keemiline koostis on muutunud.

Spina ja ta kaaslased uurisid 107 kaksiktähepaari, mille komponendid olid massilt ja temperatuurilt enam-vähem meie Päikese moodi.

Sellest valimist avastasid nad 33 paari, mille komponentide keemiline koostis oli spektriandmete põhjal märgatavalt erisugune.

Seejuures olid erinevused just täpselt sellised, nagu oleks üks täht planeedinosimisega hakkama saanud. Nii võib arvata raua ja liitiumi kõrgema sisalduse põhjal – need elemendid on aga just ka kivistele planeetidele iseloomulikud.

Spina ja kaasautorid väidavad ajakirjas Nature Astronomy, et tõenäoliselt on meie galaktika Päikese sarnaste tähtede seas tervelt 20–35 protsenti selliseid, mis on mõne oma planeedi alla neelanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.