Ajakirjas Nature Astronomy avaldatud tulemuste järgi erineb see koostis oluliselt sellest, mida näitavad teoreetilised mudelid.

Arvata on, et kivise pinnaga planeetide algne atmosfäär koosneb peamiselt neist gaasidest, mis planeedi kiviselt pinnalt kõrgel temperatuuril erituvad.

Pinna temperatuur tõuseb kõrgeks esmalt lihtsalt planeedimaterjali kokkukuhjumise hõõrdest, seejärel aga vulkaanilise tegevuse toimel.

Maggie Thompson Santa Cruzi California Ülikoolist ja ta kolleegid püüdsid Päikesesüsteemi algaegadel tekkinud ja meie ajani üsna muutumatul kujul säininud meteoriidimaterjale 1200 Celsiuse kraadini kuumutades äsja tekkinud kiviplaneedi ürgatmosfääri simuleerida.

Peamiseks gaasiks osutus veeaur, rohkesti eraldus aga ka süsinikmonoksiidi, süsinikdioksiidi ja vesiniksulfiidi.

Teoreetilised mudelid võtavad tavaliselt aluseks Päikese keemilise koostise, mistõttu ka planeetide algse atmosfääri põhilisteks komponentideks kipuvad tulema vesinik ja heelium.

Selline lähteeeldus sobib hästi Jupiteri suguste gaashiiglaste mudeldamiseks, kuid väiksemate ja kivisemate planeetide jaoks ehk pigem mitte.

Nii tasubki mudeldada kiviplaneedi pinnast aurustunud gaase või teha ka katseid, nagu Thompson ja ta kaaslased tegid.

Nad kasutasid seejuures kolme meteoriidi tükke: üks neist kukkus 1969. aastal Austraaliasse, teine 2013. aastal Lääne-Saharasse ja kolmas 2019. aastal Costa Ricasse.

Võib tunduda imelik Päikesesüsteemi meteoriidimaterjali põhjal kaugete eksoplaneetide atmosfääri koostist aimata, kuid uuringud näitavad, et planeedisüsteemide lähtematerjal on paljude tähtede juures üsna ühesugune.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25