Rohkesti on planeete, mis on läbimõõdult kaks korda maakerast suuremad, rohkesti on ka neid, mille läbimõõt on Maa omast vähem kui poolteist korda suurem, kuid vahepealseid leidub üsna hõredalt.

Nüüd on Ameerika astronoomid avastanud, et nooremates ja vanemates planeedisüsteemides kipub läbimõõdulõhe paiknema natuke erinevas vahemikus: nooremates mõnevõrra väiksemate läbimõõtude, vanemates suuremate juures.

Nooremates süsteemides on kõige vähem umbes 1,6 Maa raadiusega planeete, vanemates napib enim umbkaudu 1,8 Maa raadiusega planeete.

Trevor David New Yorgis asuvast Flatironi Instituudist ja ta kolleegid analüüsisid andmeid, mida kosmoseteleskoop Kepler on planeedisüsteemide kohta kogunud.

Nad panid tähele, et kui jaotada süsteemid kahest miljardist aastast vanemateks ja nooremateks, siis tuleb eelkirjeldatud lõhedevahe selgelt esile. Orientiiriks, Päikesesüsteem oma nelja ja poole miljardi aastases eas kuulub kindlat vanemate süsteemide sekka.

David ja kolleegid pakuvad ajakirjas The Astronomical Journal ka seletuse välja: planeedid muutuvad ajas.

Läbimõõdulõhe ise tuleneb sellest, et planeete on kahte tüüpi: väiksemaid, kivise pinnaga, ja suuremaid, gaashiiglasi.

Kuid aja möödudes lekib mõnedel lõhe ülemise serva lähedal asuvatel väiksematel gaasplaneetidel, niinimetatud mini-Neptuunidel peaaegu kogu atmosfäär ilmaruumi, nii et alles jääb ainult planeedi tahke tuum. Sisuliselt muutub mini-Neptuun seeläbi super-maakeraks.

Ilma paksu atmosfäärita on planeet loomulikult endisest märksa väiksem, kuid pigem siiski suurem kui algsed super-Maad.

Kogu suure galaktika peale kokku näemegi siis pilti, kus nooremates süsteemides on niiöelda puudu natuke väiksemaid planeete, vanemates natuke suuremaid.

Atmosfäär kaob aga kõrge temperatuuri tõttu, mis pärineb võib-olla juba algsest planeeditekkeajast, aga võib-olla kujuneb ka tähekiirguse toimel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25